Postimees kirjutas märtsis, et kodanikeühendusi esindav advokaadibüroo Sorainen vaidlustas Eesti Näituste kompleksile antud lammutusloa kohtus ning saavutas esialgse õiguskaitse. Nimelt olid kohalikud elanikud mures kommunaalteenuste säilitamise kohta, mida uute kortermajade planeeringus ega Eesti Näituste kompleksile antud lammutusloas polnud sõnagagi mainitud. Kohus võttis kaebuse menetlusse, sest pidas ohtu, et elanikud jäävad ilma eluks vajalikest kommunaalteenustest, usutavaks.
Lisaks juhtis meie partner, vandeadvokaat Carri Ginter linnavalitsusele ja linnavolikogule saadetud kirjas tähelepanu sellele, et Tallinna linn ei ole soovinud planeeringumenetluses sõlmida uut lepingut Eesti Näituste praeguse omanikuga, et tagada planeeringumenetluses ette nähtud arendaja kohustus. Samuti puudub siduv leping arendajaga planeeritava lasteaia osas.
Erimeelsusi kohalike elanike ja arendaja vahel on teisigi ja praegu arendusprojekt seisab.
Probleemid lasteaiaga
Käesoleva aasta 25. mail ilmus Delfi Ärilehes uudis, mille kohaselt on kohalike elanike ainsaks mureks jäänud see, milline lasteaed arenduse juurde tuleb. Carri Ginter esindab selles loos Pirita tee 28 naabreid.
Tallinna linnavalitsuse strateegiakeskuse ruumiloome osakonna hinnangul on piirkonda kindlasti vaja suuremat lasteaeda kui praegu plaanis. Osakond on välja arvutanud, et praeguste rahvastikuregistri andmete kohaselt on lasteaia 1500 meetri teenindusraadiuses lasteaiakohaga sidumata ligi 3000 last, nende hulgas umbes 560 Pirital detailplaneeringuala vahetus läheduses ja 56 Kadriorus.
„Kokkuvõtvalt on siis olukord selline, et linnal tuleb tulevikus arendajalt osta suuremaks lasteaiaks vajalik krunt. Seda tehakse „turuhinnaga“.“ Detsembris kommenteeris Ginter Postimehele, et praegu on sellel maal hind, millega kannataks veel osta. Kui detailplaneering kinnitatakse tõuseb hind kuni neljakordseks.
„Arendajal ei ole seal mingit õiguspärast ootust, sest tema ostis maa täpselt sellise planeeringuga, mis seal praegu on – üldplaneeringu järgi lubatakse sinna ehitada väikeelamuid ja ühiskondlikke asutusi,“ lisas vandeadvokaat.
Loe pikemalt Delfi Ärilehest ja Postimehest.
Kohalikud elanikud said kohtus võidu
2024. aasta 24. aprillil langetas halduskohus otsuse, mis tühistas osaliselt Tallinna linnaplaneerimise ameti 2022. aasta juulis antud ehitusloa, mille järgi võis paviljonid lammutada, vahendas Delfi Ärileht.
Kohalikke elanikke esindava meie partneri Allar Jõksi sõnul oleksid Eesti Näituste messikeskuse paviljonide lammutamise tõttu, mille Tallinna linnavalitsus heaks kiitis, kohalikud elanikud, sealhulgas USA ja Hispaania suursaadik, vee, elektri ja kanalisatsioonita jäänud, kui nad poleks oma õiguste kaitsmiseks kohtusse pöördunud.
„Kuigi linn on väitnud, et lammutustöödega ei kaasne ohtu elanike võrguühendustele, tunnistas kohtuvaidluse tulemusel sisuliselt ka arendaja, et lammutusloa dokumentatsioonis esitatud andmed ei vastanud tegelikkusele. Tegemist on olukorraga, kus linn on jätnud täitmata oma kohustused selgitada välja lammutusloa mõjud ning seista hea selle eest, et elanikele elutähtsate teenuste osutamine ei katkeks. Kohtusse pöördudes tagasid kohalikud linna mõlema kohustuse täitmise sisuliselt ise,“ kommenteeris Jõks.
Tema sõnul juhtisid juhtisid eksperti kaasates kaebajad tähelepanu sellele, et veetorustiku ühendus tsentraalse veetrassiga toimub läbi Eesti messikeskuse C-hallis asuva veemõõdusõlme, mis ei olnud ehituskorraldusplaanile kantud. „Arendaja väitel varustati naaberkinnistuid veega hoopis läbi D-halli alt kulgeva veetorustiku ja veemõõdusõlme, seega C-halli lammutustööd seda ei mõjuta, ning oldi jätkuvalt seisukohal, et ehituskorralduskava vastab tegelikkusele,“ lausus Jõks.
„Peaaegu kaks aastat (12.7.2022–24.4.2024) läks selleks, et Tallinna linn saaks aru, et elanikud oleksid jäänud linnavalitsuse puuduliku töö tulemusena ühendusteta. Linn ja arendaja eirasid ning sisuliselt mõnitasid kogu aeg kaebajaid selles teemas ja vaid kohtu sekkumine aitas,“ ütles Jõks, kes ootab uuelt linnavalitsuselt kogu projekti ülevaatamist.
