Soraineni advokaadibüroo analüüsist selgub, et niinimetatud magusamaksu eelnõu on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Sellest lähtuvalt andis Sorainen karastusjookide tootjate liidu nimel sisse kaebuse Euroopa Liidu konkurentsidirektoraati, kuna eelnõu viitab ebaseaduslikule riigiabi andmisele ning valitsus pole riigiabi andmise luba taotlenud, kirjutab Delfi Ärileht.
„Eelmisel nädalal läbis riigikogus esimese lugemise magusa joogi maksu eelnõu, mis on meie hinnangul vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 107 ja 108 ning kujutab endast keelatud riigiabi,“ sõnas meie partner ja vandeadvokaat Allar Jõks. „See tähendab, et magusa joogi maksu puhul ei ole objektiivselt õigustatud maksuvabastuse andmine tootegruppidele, mis maksustatavate magusate jookidega otseselt konkureerivad.“
Valitsuse kavandatav magusa joogi maks kehtiks limonaadidele, maitseveele, siirupitele, spordijookidele, smuutidele ja energiajookidele, kus on rohkem kui 5 g suhkrut 100 ml kohta. Eelnõuga maksustatakse ka suhkruvabasid jooke, mis sisaldavad magusaineid. Samas ei puuduta maks aga näiteks täismahlasid ning magustatud piima- ja keefirijooke.
Riik on teinud ebaõige järelduse
Magusa joogi maksu kehtestamise eesmärgina esitletakse rahvatervise kaitset, kuna eeldatakse, et maksu mõjul väheneb magusate jookide tarbimine ja seeläbi paranevad inimeste tervisenäitajad.
„See järeldus on ebaõige mitmel põhjusel. Nimelt moodustavad maksustatavad joogid vaid mõne protsendi Eesti elanike energiatarbimisest. Samuti eeldatakse, et inimesed hakkavad magusa joogi asemel vett tarbima. See ei ole eluliselt usutav. Samuti ei kinnita seda ükski uuring või rahvusvaheline kogemus. Tõenäoliselt asendavad tarbijad maksu tõttu kallimaks muutuvad joogid mõne odavama võrreldava joogi- või toidutootega,“ selgitas Jõks.
Eesti ametiasutused ei ole Euroopa Komisjonile esitanud riigiabi taotlust ning samuti on seaduseelnõu koostades jäetud tähelepanuta hea õigusloome ja normitehnika eeskirja nõuded.
Lisaks selgitas Jõks Rohegeeniuse portaalile, et riigi tasandil regulatiivne sekkumine on lubatav üksnes juhul, kui probleemi ei ole võimalik muude vahenditega lahendada. „Eelnõu seletuskirja kohaselt aitab maks kaasa sellele, et tootjad vähendavad suhkrusisaldust toodetes. Järelikult võib maksu kehtestamine olla vajalik meede ainult juhul, kui tootjad keelduvad vabatahtlikult toodetes suhkrusisaldust vähendama.“
Paraku on eelnõu koostajad jätnud tähelepanuta suhkru vähendamise vabatahtlikud kokkulepped ettevõtjate poolt, rääkis Jõks, kelle sõnul on lisaks oluline teadvustada, et suhkrute osakaalu vähendamine toimub ka toodete reformuleerimise ehk koostise muutmise kava raames, kus Eesti toidu- ja joogitootjad osalevad sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi eestvedamisel.
Kahjunõue Eesti riigi vastu
Meie partner ja vandeadvokaat Carri Ginter selgitas, et Euroopa Komisjonil on õigus teatud juhtudel nõuda ebaseadusliku abi peatamist või ajutist tagasinõudmist ka juba enne otsuse vastuvõtmist abi ja siseturu kokkusobivuse kohta. See võib viia olukorrani, kus Euroopa Komisjon nõuab, et Eesti riik peab tegema kõik, et abisaajatelt antud abi tagasi saada. Tagastamisotsuse kohaselt kuuluvad tagastatava abi hulka ka intressid ajavahemiku eest, mil ebaseaduslik abi oli abisaaja käsutuses kuni selle tagastamise kuupäevani.
„Praktikas tähendaks see riigile väga suurt kulutust riigieelarve täitmise asemel, sest tuvastada tuleb kõik maksu tõttu eelise saanud ettevõtjad, kellelt tuleb nõuda maksu tasumist koos intressidega alates maksu kehtima hakkamisest. Lisaks võivad magusa joogi maksust mõjutatud ettevõtted nõuda kahju hüvitamist. See tähendab, et maksustatavate karastusjookide tootjatel tekib kahjunõue Eesti riigi vastu, kui nad näitavad, et on maksu tõttu ebaõiglaselt turuosa kaotanud,“ lisas Ginter.
Loe lähemalt RUP portaalist, Delfi Ärilehest, Postimehest ja Rohegeeniuse portaalist!
