Õiguskultuuri vaates on 2022. aasta olnud vastuoluline. Positiivne on olnud kiirus mõningate oluliste otsuste vastuvõtmisel kvaliteedis järeleandmisi tegemata, negatiivse poole pealt on märgata kasvavat põhiseadusleigust – seadused võetakse vastu ilma analüüsimata, kas need on põhiseadusega kooskõlas. Halvimal juhul on tagajärjeks oluline kahju ettevõtjatele ja ärisektorile, mida seadus puudutab, kusjuures tagajärjed võivad ilmneda alles aastate pärast, tõdeb advokaadibüroo Sorainen partner Allar Jõks saates „Soraineni sagedus“.
Lõppev aasta tõi uue valitsuse ja sellega koos ka hulga uusi otsuseid. Riigile strateegiliselt oluliste otsuste vastuvõtmisele peab eelnema põhjalik arutelu ning seaduste vastuvõtmisel tuleb hinnata ja selgitada nende mõju.
„Iga otsus maksab. Riigikontrolli vaates tähendab see suuremat survet riigi rahakotile. Kui otsuseid tehakse kiiresti, võib midagi olulist tähelepanuta jääda. Suurepärane näide kiirest ja kvaliteetsest seadusloomest on eestikeelsele õppele ülemineku seaduse seletuskiri, mis igakülgselt seletab lahti muu hulgas seadusega kaasnevad probleemid ja mõjud, millega arvestada tuleb. Halb näide on Euroopa Liidu rohepöörde kava „Eesmärk 55“ põhimõtete arutelu, kus riigikogu käsitleti põhimõtteliselt kummitemplina, jättes neile väga vähe aega niivõrd olulise, Eesti elu aastateks mõjutava paketi aruteluks. Õnneks võttis riigikogu vastav komisjon Siim Kallase juhtimisel aja maha, et pikemalt mõelda,“ toob riigikontrolör Janar Holm välja hea ja halva näite riigi tööst.
Usaldushääletuste ralli ja ametikohtade jagamine tagatubades
Valitsemiskultuuri vaates on 2022. aasta ohumärgid olnud liiga sage usaldushääletuse kasutamine seaduste vastuvõtmisel, mis on märk usaldamatusest riigikogu ja oma koalitsioonipartnerite suhtes. Usaldushääletust, millel on selgelt omad plussid nt riigieelarve kiirel menetlemisel, ei tohi kasutada lahmivalt. Lõppeval aastal kasutati seda koguni kuue seaduseelnõu puhul, lükates kõrvale mõjude analüüsid ja arutelud ning viies menetlused läbi raketi kiirusel. Allar Jõks rõhutab siin avalikkuse nõudlikkuse ja meedia tähelepanu olulisust: „Kui avalikkuse tähelepanu on suur ja prožektor on valitsuse töö peale suunatud, siis ei julgeta enam tuimalt läbi kolme lugemise ratsutada.“
Poliitkultuuri kehva kvaliteeti näitab ka poliitiliste ametikohtade määramise portsess. Üks näide lõppevast aastast oli Keit Pentus-Rosimannuse nimetamine Euroopa Kontrollikoja liikmeks. Nimetamise protsess ise oli küll seaduspärane, kuid heaks ei saa kiita ebaselgust poliitiliste ametikohtade üle otsustamisel. „Häiriv on see, millise kergusega tahetakse, et me võtaks omaks, et tegemist on poliitilise ametikohaga, milles poliitikud lepivad omavahel kokku tagatoas. Kontrollikoja liikme ametikoha loogikast ega eesmärgist ega ka kehtivast seadusest ei tulene kuidagi, et tegemist peaks olema poliitilise ametikohaga. Järgmine samm on see, et Euroopa Kohtu kohtunik lepitakse erakondade omavahelises kokkuleppes kokku. Ma tahaksin elada riigis, kus ei oleks iseenesest mõistetav, et kuhugi jõudmiseks tuleb kuuluda teatud erakonda või perekonda,” muretseb Jõks.
„Tähtis on luua selgus, millised ametikohad riigis on poliitilised ja millised ei ole. Nende üle tuleb sisuliselt arutada ja nendes ette kokku leppida,“ soovitab Janar Holm.
Mõjukad kohtuotsused
Lõppeva aasta märgilistest kohtuotsustest rääkides teeb rõõmu Euroopa Kohtu otsus Lux Expressi ja teiste Eesti bussioperaatorite vaidluses Eesti riigiga. Kohus leidis, et see ei ole Euroopa Liidu õigusega kooskõlas, kui riik paneb ettevõtjatele kohustuse osutada teenust tasuta. Selle otsuse mõju laieneb ka teistele ettevõtlusvaldkondadele.
Teine oluline lahend puudutas riigikohtu otsust nakkushaiguste ennetamise tõrje seaduse teatud paragrahvide põhiseaduslikkuse osas. Sellega seadis riigikohus piirid, mis loovad õigusselgust ja aitavad teadlikumalt tegutseda järgmistes kriisides.
Uuelt aastalt ootavad saate tegijad, et kõik valijad leiaksid tee valimiskasti juurde, et uus valitsus mõtleks rahulikult ja kiirustamata läbi oma 4 ja 10 aasta plaani ning et Venemaa sõjakäik Ukraina vastu lõppeks Ukraina täieliku võiduga.
Saatest „Soraineni sagedus“
Detsembrikuu „Soraineni sageduse“ saates arutlevad saatejuhid, advokaadibüroo Sorainen juhtivpartner Kaupo Lepasepp ja jurist Oliver Ämarik lõppeva aasta trendide üle Eesti valitsemiskultuuris ja õigusloomes ning toovad välja aasta märgilisemad kohtulahendid. Saatekülalised on riigikontrolör Janar Holm ja Soraineni partner Allar Jõks. Jõks on Soraineni riigisuhete valdkonna juht ning vaidluste ennetamise ja lahendamise tiimi liige.
Kuula saadet Äripäeva raadios
või Soraineni Spotify’s
