„Spordivaidluste hulk järjest kasvab ning targalt toimetab see sportlane, kes hoiab oma lepingud korras. Sponsorlepingud, treenerilepingud, mängija teise klubisse ülemineku lepingud,“ loetleb Soraineni spordiõiguse spetsialist Polina Tšernjak neid kokkuleppeid, millele mõelda tasuks. „Kui sportlane on edukas, võib juhtuda, et teenitakse väga suured summad. Kusjuures võit ei pruugi olla tasustatav ainult rahas, vaid kas näiteks auto või Rolexi kella vormis. Lepingus tuleb täpselt määratleda, kas näiteks treeneril või sponsoril on õigus saada osa mitte ainult rahasummast, vaid ka muudest hüvedest. Treeneriga sõlmitud lepingus tuleb tähelepanu pöörata hüvitiste ja boonuste tasumise korrale. Lepinguga tasub sätestada ka näiteks sportlase osalemine reklaamides. Seejuures tuleb arvestada, et spordialaliitudel võivad olla oma täiendavad reeglid, mida tuleb ka arvestada,“ soovitab Polina saates „Soraineni sagedus“, kuidas sportlane ennast lepinguga kaitsta saab.
Karistusseadustiku normid jäävad kitsaks
„Sport on suur ja mitmetahuline valdkond ning paljud probleemid lahendatakse üldjuhul spordisiseselt ehk distsiplinaarkorras, kuid järjest rohkem rakendatakse nii meil kui ka teistes riikides tavanorme ehk siis Eesti puhul karistusseadustikku, et valdkonda reguleerida ja täpsustada, mis on lubatud ja mis mitte. Näiteks dopingule kallutamise ja dopinguainete käitlemise norme on karistusseadustikus aja jooksul täpsustatud, kuid Eestis on siiski endiselt siin veel pikk maa minna. Mida täpsemad on normid, sh teadlikkus tagajärgedest, seda suuremat ennetuslikku mõju need omavad,“ selgitas Remo Perli, Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse juhtivuurija.
Doping harrastusspordis on kasvav probleem
Vaatamata sellele, et meedias saavad tippsportlaste dopinguskandaalid suurt tähelepanu, on doping tippspordis siiski vaid väike osa sellest, mis dopingumaastikul laiemalt aset leiab. „Oluliselt suurem, mahukam ja ka ühiskonnakahjulikum on see, mis toimub harrastusspordis, eelkõige just ka jõusaalides. Valdav arvamus on olnud, et see on igaühe enda asi, mis ta teeb ja sööb või joob. Naaberriikide kogemuse ja uuringute põhjal teevad aga murelikuks kaks asja. Esiteks, kust need ained (ravimid) pärit on, mida tarbitakse ja mida need sisaldavad? Kas need on originaalid, mis toodetud terapeutilistel eesmärkidel või järgi tehtud ning tegelik koostis on teadmata? Teine probleem on kogustes, mida sisse süüakse. Dopingu eesmärgil tarbitavad kogused ületavad sageli kümneid kordi meditsiinilistel põhjustel ettenähtu. Uurimused näitavad ka, et ainete tarbimise tagajärjeks on suurenenud suitsiidirisk, depressioon, perevägivald. Halvad mõjud on laiaulatuslikud ning Haigekassa kaudu maksame me kõik selle ravi kinni. Kokkuvõttes on see suur risk rahvatervisele,“ hoiatab Remo Perli.
„Soraineni sageduse“ saatest
Olümpiakuul rääkisid spordiõigusest, sportlasi kaitsvatest lepingutest, spordivaidlustest, matchfixing’ust, puhtast spordist ja paljust muust „Soraineni sageduse“ saatejuhid Mario Sõrm ja Kaupo Lepasepp. Saatekülalisteks olid Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse juhtivuurija Remo Perli ja jurist Polina Tšernjak. Polina keskendub advokaadibüroos Sorainen vaidluste lahendamisele ja ennetamisele, mh koostab spordiõigusega seotud lepinguid, spordi alaliitudele põhikirju jpm.
Kuula saadet Äripäeva raadios
