Hiljuti ilmusid uudisvoogu kiitlevad artiklid sellest, kuidas eestlased asutasid mullu pea 22 000 uut ettevõtet, mida on ligi kaks korda rohkem kui Lätis või Leedus. Pressiteates ei kirjutatud, et samal ajal kustutati Eestis 14 889 ettevõtet, neist 13 299 menetluseta. Pankrotiavaldusi esitati veidi üle 1000, millest ainult 147 puhul kuulutati pankrot ka välja.
Kustutamise põhjus on enamasti esitamata jäänud majandusaasta aruanne. Kuid kustutamise käigus ei küsi keegi, kas ettevõtte koostööpartneritel on töö eest lubatud raha kätte saadud. Mida saaks siis edasi teha? Soraineni partneri Karin Madissoni sõnul suurt ei midagi. „Ütleme, et ettevõte on 10 000 eurot võlgu. Võlausaldaja pöördub kohtusse, et algatataks pankrotimenetlus, kuid kohus teatab talle, et pankrotimenetluse katteks tuleb maksta veel 3000 eurot ja seejärel alles otsustatakse, kas saab midagi teha või mitte,” rääkis Madisson. Veel enam, 70% pankrotimenetlusi lõppeb raugemisega ja isegi siis, kui läheb õnneks, saab Eestis võlausaldaja menetluse järel võlast kätte keskmiselt 40% summast. Kas see on majanduslikult mõistlik?
» Loe täispikka artiklit Delfi Ärilehest
