„Taaskord sai arendajale saatuslikuks keskkonnamõjude puudulik hindamine. Sellega on üldskoor nüüd 2:0 keskkonnamõjude hindamise kasuks,“ kirjutasid meie vandeadvokaadid Kaspar Endrikson ja Britta Retel oma arvamusloos hiljutisest riigikohtu otsusest, millega tühistati Enefit Poweri uue õlitehase ehitusluba.
Vandeadvokaatide arvates ei pruugi õlitehase kohtuotsusega lõpuni rahul olla ka kaebuse esitanud keskkonnaorganisatsioon, sest ehitustegevusele pandi küll pidurit, kuid kohus õlitehasele kliimaõiguslikku punast kaarti ei näidanud. Tehase kliimamõju ja kooskõla Eesti kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärkidega oli kohtu hinnangul nõuetekohaselt hinnatud. Nõuetekohaselt oli hindamata paar muud aspekti, näiteks mõju Puhatu linnualale.
Mõned aastad tagasi jäi puudulikult tehtud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) tõttu katki ka Hiiumaa meretuulepargi arendus. „Seega võib KSH ühtemoodi valusalt hammustada nii rohe- kui fossiilenergia suurprojekte,“ leidsid Endrikson ja Retel. Skoor KSH kasuks võiks nende sõnul olla ka juba 3:0, kui arvestada samuti keskkonnamõjude ebapiisava hindamise tõttu kohtu poolt osaliselt tühistatud Rail Baltica projekti planeeringut.
Projekte ei tohi „surnuks menetleda“
Riigikohtu lahend kinnitab vandeadvokaatide sõnul taaskord, kui olulist rolli mängib suurprojektide elluviimise juures see, kas kõiki mõjusid on nõuetekohaselt hinnatud või mitte. Kuigi Enefit Poweri õlitehase kohtuotsus puudutas fossiilkütuste projekti, on see risk sama relevantne ka suurte taastuvenergia projektide puhul.
„Eestis on nii maismaal kui merel hetkel arenduses väga suures mahus tuuleparkide projekte, mis peaks tagama meile keskkonnasõbraliku ja taskukohase energia tulevikus. Praeguse kohtupraktika valguses on aga risk, et kui mõjude hindamist pole pedantse täpsusega teostatud, siis me uusi tootmisvõimsusi ühiskonna poolt oodatud kiirusega ei saa. Seetõttu tuleb kuidagi leida tasakaal kohtus vett pidava mõjude hindamise ja projektide surnuksmenetlemise vahel,“ kirjutasid Endrikson ja Retel.
Vandeadvokaadid loodavad, et hetkel riigi poolt välja töötatav kliimaseadus loob kõigile osapooltele parema selguse ja ettenähtavuse, millised on isikute täpsemad õigused ja kohustused seoses kliimaeesmärkide saavutamisega.
