Me näeme tänavu Baltimaade tehinguturu  elavnemist, ennustab advokaadibüroo Sorainen, Balti riikide juhtiv tehinguturu nõustaja.

Võttes arvesse nii mullust pööret kasvule kui käimasolevate projektide rohkust, toovad Soraineni tehingunõustajad kolmes riigis välja mitmeid põhjuseid rõõmustamiseks.

Sel aastal puhub Balti turul tuult purjedesse majanduskasv, intressimäärade langus ning aktiivne era- ja riskikapital. Paljud viimastel aastatel pausile pandud tehingud on liikuma lükatud. Uut 250-miljoni eurost fondi tõstab INVL Baltic Sea Growth Fund, aktiivsed on ka Livonia, BaltCap ja teised. Oma osa turu sulamises mängib vanema põlvkonna soov oma ettevõtted edasi müüa.

Juba mullu kasvas Mergermarketi andmeil Balti riikides tehtud ühinemis- ja ülevõtmistehingute arv aasta varasemaga võrreldes 39%, kusjuures tehingute väärtused lähenesid 2022. aasta tasemele. Rohkem tehti ka julgeid oste: 2023. aastal sai allkirja vaid kolm enam kui 100 miljoni euro suurust tehingut, mullu aga juba seitse. Mergermarket kajastab avalikustatud väärtustega tehinguid, tegelik turg on suurem.

Kohalik kapital teeb ilma, välisinvestoritest on aktiivseim Rootsi

Kohaliku kapitali osakaal kasvas läbivalt nii suuremate kui ka väiksemate tehingute juures ja eri sektorites, abiks intressimäärade stabiliseerumine ja raha kättesaadavus. Ent ka välisinvestorite huvi hakkab vaikselt taastuma. Mullu tegid välisinvestorid Baltimaades 43% tehingutest (2023. aastal 40%). Enim huvi näitas 15 tehinguga üles Rootsi, järgnesid USA, mullu esikohal trooninud Saksamaa, Suurbritannia ning Soome.

Juba neli viimast aastat on enim ettevõtteid omanikku vahetanud tehnoloogiasektoris, aktiivsed on ka energia- ja teenustesektor. See pilt jääb samaks ka tänavu, mitmeid tehinguid on oodata ka tööstuses ja kaubanduses.

Mullustest tehnoloogiasektori idudest väärivad märkimist 90 miljonit eurot kaasanud Starship Technologies ning 42 miljonit eurot tõstnud Stargate Hydrogen. Leedus pani päid pöörama kasutatud riiete veebipood Vinted, mille turuväärtus tõusis pärast 340 euro kaasamist 5 miljardi euroni. Seejuures jäid ametlikust TOP 10 välja lätlaste Printify liitmine oma ükssarvikust kaasmaalase Printfuliga ja leedukate Pixelmator Teami müük Apple’ile, sest need ostusummad ei ole avalikkusele teada.

Idusektori finantseeringute statistika näitab, et eelmisel aastal suutsid Leedu iduettevõtted kaasata rohkem investeeringuid võrreldes Eesti iduettevõtetega, tehingute arv Eestis oli aga oluliselt suurem.

Era- ja riskikapitali nälg kasvab

Eesti tehinguturul võiksid mitmed ootele pandud tehingud sel aastal edasi liikuda ja finišisse jõuda, nendivad Sorainenis tehinguid nõustavad partnerid Mirell Prosa ja Piret Jesse. Majanduse kasvule pööramise kõrval leiab teisigi turgu toetavaid tegureid: rahas suplev riskikapital piidleb ostukohti, erakapitalifondid on juba mõnda aega kibelenud edukaid müüke tegema ning ka ostukohti kasutama, ja mitmed tehingud on pooleli. „2025. aasta peaks olema aktiivsem ja ka tehingute väärtused võiksid tõusta,“ märkisid Prosa ja Jesse.

IPOde osas ootavad Soraineni partnerid elavnemist kolmandas kvartalis. „Kui AirBalticu aktsiad lõpuks avalikku pakkumisse tulevad, tekitab see elevust meilgi,“ viitas finants- ja kindlustusõiguse valdkonna juht Kätlin Krisak.

Tehingute arv pööras kosuva majandusega Eestis tõusuteele juba mullu, kui tehingute arv kasvas üle 25% ning tehingute väärtus kolmekordistus. Balti turu 10-st suurimast tehingust viis tehti Eestis. Samuti kasvas viiendiku võrra Eesti investorite osalemine teistes Balti riikides tehtud tehingutes. Sektoritest rallisid enim tehnoloogia, tööstus ja tervishoid. Tehinguaktiivsus on suur ka taastuvenergia ja kaitsetööstuse sektorites, mis arenevad väga kiirelt.

On märgiline, et mitmed eelmise aasta suurimatest tehingutest toimusid kohaliku kapitali pealt. Näiteks neljas suurimas kinnisvaratehingus mängis rolli kohalik kapital: omanikku vahetasid Viru ja Kristiine keskused, Port Artur ning Technopolis Ülemiste. Ka saab suurimatest välja tuua prantslastele kuulunud ehitusettevõtte Trev-2 omandamise juhtkonna poolt ning Metsä Group tegevuse omandamise Combiwood poolt. „Eelmine aasta näitas selgelt, et kohalik kapital hakkab meie regioonis mängima aina olulisemat rolli, mille üle saab vaid rõõmu tunda,“ tõdes Jesse.

IPOsid ei tehtud ja aktsiaturg jäi uimaseks, see-eest lasid allutatud võlakirju välja mitmed pangad, sh LHV, BigBank ning esmakordselt ka Holm Bank. Ka Eesti riik viis esimest korda läbi Eesti inimestele suunatud avaliku võlakirjapakkumise, pakkudes jaeinvestorile kohalikul börsil kaubeldavaid võlakirju. Eesti Energia lasi välja esimese Baltimaade hübriidvõlakirja, mis kaupleb Londoni börsil. Võlakirjaturg tõotab 2025. aastal pigem vaiksemaks jääda, tõdes Krisak.

Seadusandluses pole raputusi oodata, kui välja arvata maksuameti laenuvõimendusega omandamistehingute (debt push-down) kohta käiv juhend, mis tõotab suuremat maksuhalduri kontrolli. Ka ESG-reeglitele ja sanktsioonidele tuleb tehingute läbiviimisel aina suuremat tähelepanu pöörata.

Leedu tehinguturg rallib edasi

Baltimaade omavahelises konkurentsis on kõige tugevamal positsioonil Leedu, kus on kasvanud nii tehingute arv kui ka rahasummad. Pooled kümnest suurimast tehingust tehti mullu Leedu ettevõtetega ja Balti investorite läbiviidud tehingutest pea pooled kirjutasid leedukad enda nimele. Soraineni Leedu tehingunõustajad olid ainuüksi jõulueelsel nädalal ametis kuue müügitehingu lõpetamisega. Kuigi raha kaasanud idude arv oli Eestis suurem kui Lätis ja Leedus kokku, suunati Leedu idufirmadesse rohkem kapitali.

Pidu kestab. Nii mõnigi suurem tehing ootab eelmisest aastast lõpuleviimist – Luminor, Achemos Grupė, Cgates. Lisaks tehnoloogia-, tervishoiu-, finants- ja energiasektorile on oodata tulevärki ka tööstuses ja kaubanduses.

Lätis tegi tehingute koguarv küll rekordi, kuid müükide väärtus kukkus kolinal kokku. Avalikust statistikast ei nähtu kõik tehingud, nagu Printfuli ja Printify liitumine, aga sellegipoolest on selge, et Lätis tehti pigem palju odavaid tehinguid. Tänavu ootab Soraineni Läti partner Nauris Grigals turu elavnemist. „Majanduskasvu ja pooleliolevate projektide pinnalt ootan Lätis tänavu arvukamat tehingusadu, kust ei puudu ka paar Balti edetabelitesse kuuluvat projekti,“ märkis Grigals

Graafikud

1. Enim tehinguid tehti tehnoloogiasektori ettevõtetega (Avalikustatud väärtusega tehingute arv Baltimaades 2024. aastal)

 

Allikas: Mergermarket

2. Tehingute arv tegi hüppe (Avalikustatud väärtusega tehingute arv Baltimaades 2020—2024)

Märkus: Kuni 2022. aastani sisaldas Mergermarketi statistika vaid enam kui 5 miljoni dollarilisi tehinguid.

3. Tehingute koguväärtus kasvab koos tehingute arvuga (Balti ettevõtetega tehtud tehingute avalikustatud koguväärtus 2020—2024)

 

Märkus: Mergermarketi statistika sisaldab vaid Mergermarketile või avalikult kättesaaadavaid tehinguväärtusi, mistõttu numbrid ei peegelda Baltimaade tehinguturgu tervikuna.

4. Eesti jääb tehinguaktiivsuses Leedule alla (Tehingute arv riikide kaupa 2020—2024)

 

5. Eestlased ostavad lätlastest kaks korda rohkem ettevõtteid (Tehingute arv investorite päritolu alusel, 2024)

Allikas: Mergermarket

6. Tehingute koguväärtus tuli august välja (Eesti ettevõtetega tehtud tehingute avalikustatud koguväärtus 2020—2024)

7. Läti piirdus pisitehingutega (Läti ettevõtetega tehtud tehingute avalikustatud koguväärtus 2020—2024)

8. Leedus liigub suur raha (Leedu ettevõtetega tehtud tehingute avalikustatud koguväärtus 2020—2024)

9. Aasta tegijaks tõusis Infortar (Baltimaade TOP 10 avalikustatud väärtusega M&A tehingut Baltics, 2024)

Allikas: Mergermarket, avalikud allikad

* Start-up/scale-up ettevõtted

10. Sorainen nõustas pooli TOP 10 tehinguid (Balti advokaadibüroode nõustatud TOP 10 tehingud, 2022-2024)

Allikas: Mergermarket

Balti M&A ja erakapitali foorum toimub 22. aprillil – Osale Balti M&A Foorumil

Lisainfo:

Piret Jesse, mob: +372 5218 959, piret.jesse@sorainen.com

Mirell Prosa, mob: M. +372 53 269 909, mirell.prosa@sorainen.com

Kätlin Krisak, mob: M +372 5 171 608, katlin.krisak@sorainen.com