Miks läks Infortar börsile? Miks müüdi Milrem Araabia Ühendemiraatidesse? Meie partner ja vandeadvokaat Toomas Prangli heitis valgust eelmise aasta suurtehingutele.
Prangli käis koos ametikaaslastega Ekspress Grupi omaniku ja ajakirjaniku Hans H. Luige juhitud podcastis „Majandusaruanne“ rääkimas eelmise aasta märkimisväärsematest tehingutest, tehinguturu hetkeseisust ja tulevikuprognoosidest.
Eestis tehti eelmisel aastal kokku 43 suuremat tehingut koguväärtuses 456 miljonit eurot. Aasta varem oli neid 59 ja väärtus ületas 1,4 miljardi euro piiri.
Ligi miljardi euro suurune tehingute koguväärtuse kukkumine Prangli tööd eriliselt ei mõjutanud. „Üks asi on tehingute koguväärtus, aga tegelikult on meile oluline nende koguarv. Ega väiksemate ülevõtmistehingute puhul ei ole alati oluliselt vähem tööd vaja teha. Ikka oli aegu, kus oli raske meeskonnast vaba ressurssi leida.“
Infortar pakkus kõneainet
Üheks aasta olulisemaks sündmuseks oli Infortari börsileminek. Ettevõtte aktsiate esmase avaliku pakkumise ehk IPO põhjuste üle spekuleerides tõi Prangli välja mitu võimalikku selgitust. Tema sõnul kaasatakse enamasti IPO-ga raha projektideks, kuid Infortari puhul ei paistnud see nii olevat. Teine eesmärk on enamasti usaldusväärsuse kasv. „Kui emaettevõte on börsil, siis on see eelkõige välis- ja koostööpartneritega läbirääkimistel ning vestlustes oluline komponent. Kolmandaks põhjuseks on tavaliselt likviidsuse kasv, et oma töötajatele ja senistele investoritele anda võimalus osalust osta või müüa.“
Märgiline oli ka Milrem Roboticsi müük Araabia Ühendemiraatide EDGE Groupile hinnaga 70 miljonit eurot. Prangli sõnul on sellisele valdkonnale lähemalt, eriti Euroopast, raske investoreid leida. USA-s neid on, aga seal investeeritakse pigem enda riigi piires. Samas lootis Prangli, et neid tehinguid hakkab õige pea rohkem tulema.
Vandeadvokaadi sõnul võib uueks trendiks pidada Ukraina sõjapidamise tehnoloogiaid arendavate ja neid Ukrainas rindel katsetavate ettevõtete Eestis inkorporeerimist. Seda seetõttu, et saada investeeringut, peamiselt USA-st aga ka mujalt. „Meil on selliseid kliente kümmekond,“ ütles Prangli.
Saates tuli juttu ka Tallinna börsi ajaloo esimesest pankrotist, erakapitalifondide olulisusest, maksu- ja tolliameti dept push-down skeemi vastu võitlemisest, võlakirjaturu elavnemisest, välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisest, geopoliitiliste riskide mõjudest ja järgmise aasta oodatumatest IPO-dest.
