Meie partner Toomas Prangli jagas aprilli lõpus oma kommentaare ERRile.
Kaks kuud tagasi alanud Venemaa sissetung Ukrainasse pani siin regioonis kõik suuremad tehingud seisma, ütles Prangli. Samas ei ole sõda Ukrainas enam ainus probleem. “Kui me vaatame majanduslikust vaatepunktist, siis on välisinvestorite jaoks suurim mure makromajanduses struktuursed probleemid, mis ulatuvad sõjast kaugemale” rääkis Prangli ERRile.
Prangli tõdes, et mõningaid tehingud siiski tehakse. “Võib-olla mitte nii suures mahus, kui oli aasta alguses oodata, aga ei ole ka midagi katastroofilist. Kohalikud investorid on selgelt julgemad kui välisinvestorid. Kohalikud nii investeerimisfondid kui ka strateegilised investorid saavad praegusest olukorrast võib-olla paremini aru ja suudavad selle oma fondi investoritele või omanikele paremini ära põhjendada, miks mingeid riske võtta,” märkis ta.
Prangli märkis, et kui eelmisel aastall kaasas IT-sektor umbes 960 miljonit eurot, siis sellel aastal on kaasatud juba ligi miljard. Tõsi küll, enamus sellest enne sõja algust. “Aga me näeme, et tegelikult tehnoloogiasektoris tehingud endiselt toimuvad ja mitte ainult kohalikelt investoritelt raha kaasamisena, vaid endiselt nii Euroopa kui kui ka USA investorid investeerivad ettevõtetesse,” rääkis Prangli. “Kui investeeritakse Eesti ettevõttesse, siis tegelikult nende turud on paljuski tegelikult ju väljaspool Baltikumi, mujal Euroopas ja ka väljaspool Euroopat. Investorid vaatavad suuremat pilti. See geopoliitiline risk ei ole seal niivõrd lokaalne,” lisas ta.
“Viimast kahte aastat meil kindlasti tänavu korrata ei õnnestunud, aga jätkuvalt on raha kontodel olemas, inflatsioon seda raha sööb ja see raha ootab väljundit. Kindlasti toimub IT-sektoris tehinguid. Küsimus on, kas mõned megatehinguid – ma mõtlen üle 100 miljoni või ka isegi üle miljardi eurosed tehingud – kas nende tehingute osas võib-olla praegu hoog maas. Oodatakse, vaadatakse, et kuidas kõik majandusele mõjub,” märkis Prangli.
