Puudulik eesti keele oskus tekitab töösuhtes vaidlusi ja osa jõuavad ka kohtusse, kirjutas EPLis meie vandeadvokaat Pirkko-Liis Harkmaa.
Töötaja töölevõtmisel on tööandjal õigus kehtestada nõuded, millele pakutaval töökohal töötav töötaja peab vastama. Selliste nõuete hulka võivad kuuluda ka keelenõuded ja seda nii võõrkeelte kui ka eesti keele osas. Teatud töökohtade puhul on aga ette nähtud kohustuslik eesti keele oskus ja keele kasutamise miinimumnõuded.
Need nõuded leiab keeleseaduse alusel vastu võetud asjakohasest vabariigi valitsuse määrusest. Nõuded on määratud lähtuvalt töö iseloomust ja töökoha keelekasutusolukordadest, sh kutsestandardites esitatud keeleoskusnõuetest.
Tööandja vastutab, et töötaja oskab eesti keelt
Üldiselt kuuluvad selliste töökohtade hulka need, kus töötav isik osutab avalikke teenuseid või kus eesti keele oskus on vajalik avalikes huvides, näiteks tarbijatega suhtlemisel. Kohustus tagada, et töötajad, kellelt nõutakse tööülesannete täitmiseks eesti keele oskust, ka valdavad eesti keelt nõutaval tasemel, lasub tööandjal. See tähendab, et teatud töökohtadele töötajate valimisel ja töölevõtmisel peab tööandja lähtuma viidatud määruses sätestatust ning kontrollima, et valituks osutunud töötaja keeleoskus keelenõudele vastab.
Tavaliselt viidatakse nendele keelenõuetele ka töötaja töölepingus või ametijuhendis ning töölepingu või ametijuhendi allakirjutamisega kinnitab töötaja ühtlasi, et ta vastab töökohale esitatud nõuetele. Juhul, kui töö käigus selgub, et vaatamata antud kinnitusele töötaja siiski ei valda eesti keelt nõutaval tasemel, on tööandjal võimalik töötaja töösuhe üles öelda.
Kui kehv eesti keele oskus selgub katseajal ehk esimese nelja töötamise kuu jooksul, on tööandjal võimalik töösuhe üles öelda katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Katseaja eesmärgiks on veenduda, et kas töötaja tervis, teadmised, oskused, sh keeleoskus, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Kui selgub, et see nii ei ole, on tööandjal võimalik lihtsustatud korras töösuhe üles öelda. Töötaja eelnev hoiatamine ei ole vajalik, küll peab aga töötajale 15 päeva töösuhte lõpetamisest ette teatama.
Juhul, kui eesti keele oskus ja keele kasutamise miinimumnõudele mittevastavus selgub alles peale katseaja lõppu, saab tööandja töösuhte erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, sealhulgas juhul, kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata. Kui töötaja töökohale on ette nähtud miinimum keelenõue ja töötaja sellele ei vasta või enam ei vasta, siis saab tööandja töötaja töösuhte sellel alusel erakorraliselt üles öelda, kuid peale katseaega on töösuhte lõpetamine juba keerukam.
Katseajal peab välja selgitama keeleoskuse taseme
Tööandja peab arvestama sellega, et olenevalt asjaoludest võib olla vajalik töötaja eelnev hoiatamine (sh võimaluse andmine keeleoskuse parandamiseks), teise sobiva töökoha pakkumine ja vajadus töötaja tööstaaži pikkusest sõltuva etteteatamistähtaja rakendamine. Peale katseaega töösuhte ülesütlemisel on ka tööandja tõendamiskoormus suurem. Seega on soovitav töötajate keeloskuse tase välja selgitada pigem katseajal või veelgi parem, kontrollida seda enne töölevõtmist ning keelenõuetele mittevastavat töötajat üldse mitte tööle võtta.
Vaidlusi seoses töösuhte ülesütlemisega töökohale mittevastavuse tõttu tulenevalt puudulikust keeleoskusest tuleb ette küll ja mõningad neist on jõudnud ka töövaidluskomisjoni või kohtusse, kuid neid ei ole massiliselt. Igal juhul selleks, et töösuhte puuduliku keeleoskuse tõttu õiguspäraselt ja põhjendatult lõpetada saaks, peab olema tööandja töötajale töölevõtmisel keelenõuded teatavaks teinud ja nii töölevõtmisel kui ka vajadusel hiljem nendele vastavust kontrollinud. Tööandja peaks säilitama ka tõendid nii keelenõuetest teavitamise kui ka nendele vastavuse kontrollimise kohta. Kui seda kõike tehtud pole, on keeruline töötajat ka neile mittevastavuses süüdistada ning töötajal on lihtne tööandjapoolset ülesütlemist vaidlustada.
Riiklikku järelevalvet keelenõuete täitmise üle teostab keeleamet, kellel on muuhulgas õigus teha tööandjale ettepanek lõpetada töötajaga tööleping, kui töötaja ei oska eesti keelt nõutaval tasemel, aga ka saata nõuetele mittevastava keeleoskusega töötaja tasemeeksamile või teha tööandjale ettekirjutusi nõuete rikkumise lõpetamiseks ja edasiste rikkumiste ärahoidmiseks. Lõpuks võib tööandja või tema juhtorgani liige saada ka rahatrahvi tööandja poolt töötaja suhtes keeleoskusnõuete rakendamata jätmise eest.
