Hiljuti on seltskonnameedia uudisekünnise ületanud mitmete tuntud eestlaste omavahelised kohtuvaidlused. Meie vandeadvokaat Triin Toom selgitas Kroonikale, millal on mõistlik oma au ja väärikuse kaitseks kohtusse pöörduda ja kas on õige rääkida kuulsuste kohtulahingute buumist.
Toomi sõnul võimaldab seadus kohtusse pöörduda igaühel, kui tema kohta on avaldatud ebaõigeid väiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid. „Sellises olukorras saab nõuda nii ebaõigete andmete ümberlükkamist kui ka kahjuhüvitist. Tõsi, kahjuhüvitised on senises Eesti kohtupraktikas olnud küll pigem sümboolsed ning tihti võib juhtuda, et isegi positiivse kohtuotsuse korral ei ole selliste vaidluste kohtu kaudu lahendamine majanduslikult mõistlik. Seda seetõttu, et kohtuvaidlusega seotud õigusabikulud on tihti suuremad kui hüvitis, mille kohus lõpuks vastaspoolelt välja mõistab. Võit kohtus ei tähenda, et kaotaja automaatselt võitja kulud hüvitab,“ ütles vandeadvokaat.
Kohus aitab tõde jalule seada
Vandeadvokaat soovitab kohtusse au ja väärikuse asjades pöörduda vaid juhul, kui tõepoolest on tegu põhimõttelise vaidlusega, kus avaldatud on äärmiselt kahjustavat infot ning on oluline saada kohtu kinnitus, et tegu oli valeandmetega. „Seega on tegu pigem tõe paika saamise sooviga ning kahjuhüvitis on tavaliselt teisejärguline.“
Toom lisas, et olukorras, kus kellegi kohta on avaldatud tõsiseid süüdistusi või väiteid, mis tegelikkuses tõele ei vasta, ei saa kohtusse pöördumist muidugi pahaks panna. „Valeväited võivad inimese maine täielikult rikkuda. Kui pooled kohtuvälist lahendust ei saavuta, siis ongi just kohtumenetlus kõige sobivam viis välja selgitada, kas väidetel oli alust. Kohtumenetluses kehtib reegel, et avaldaja peab tõendama, et tema poolt väidetu vastab tõele. Juhul kui väidete kinnituseks tegelikkuses tõendeid ei ole, on nende avaldamine lubamatu.“
Buumi pole märgata
Kuigi mõned kuulsuste vaidlused on avalikkuse tähelepanu alla jõudnud, ei saa Toome sõnul teha selle põhjal järeldust, et tegemist oleks au ja väärikuse kohtuasjade buumiga. Ta tõi esile, et ka Soraineni poole on kliendid pöördunud just seda tüüpi muredega, kuid samas ei ole au ja väärikuse vaidluste arv viimasel ajal võrreldes varasemate aastatega hüppeliselt kasvanud. „Tavaliselt soovitame klientidel esmajärjekorras proovida leida kohtuvälise lahenduse ning tihti näeme, et nõudekiri või kohtumine võib olla abiks erimeelsuste lahendamisel ning vaidlusalune info saab ümber lükatud,“ tõdeb Toom.
