Meie vandeadvokaat Triin Toom käis Raadio 2-e hommikuprogrammis rääkimas Hollywoodi näitlejate Blake Lively ja Justin Baldoni kohtuasjast ning USA õigusemõistmise eripäradest.
„Blake Lively on tuntud Hollywoodi näitleja. Kui mäletate sarja „Gossip Girl“, siis just sealt ta oma kuulsuse saavutas. Hetkel on muidugi meedias kõige kuumemaks teemaks tema vaidlus Justin Baldoniga, mis seostub filmiga „It Ends with Us“, mida hiljuti näidati ka Eesti kinodes,“ rääkis Toom.
Romantiline draama oli kinodes väga edukas, teenides 25 miljoni dollarise eelarve juures maailmas enam kui 350 miljonit dollarit. Lisaks räägib linateos Toomi sõnul olulisest teemast, lähisuhtevägivallast.
„Tuleb välja, et Blake Lively sõnul ei olnud lähisuhtevägivald aga üksnes filmi teema, vaid see leidis mingil kujul aset ka filmimise käigus ja võtteplatsil. Selle üle neil vaidlus käibki, kas see nii oli või mitte,“ ütles ta.
Intiimsuskoordinaatorit polnud kaasatud
Vandeadvokaadi sõnul on tegemist väga keerulise küsimusega juba selles aspektis, kuidas kokku leppida, mis on lubatud ja mis ei ole. Kuigi näitlejad järgivad etteantud skripti, võib sellest loomingulise protsessi käigus alati natuke kõrvale kalduda. „Olukorras, kus näitlejad mängivad armunud paari, ongi piiri tõmbamine väga keeruline.“
Kui tänapäeval tegutseb paljude filmide võtteplatsil intiimsuskoordinaator, kes aitab näitlejate jaoks ebamugavaid olukordi vältida, siis „It Ends with Usi“ puhul polnud sellist spetsialisti kaasatud. Samas on Justin Baldoni esitanud tõendeid selle kohta, et justkui Blake Lively polnud ise väga huvitatud intiimsuskoordinaatoriga suhtlemisest ja viidanud, et tema sellise spetsialisti järele suurt vajadust ei tunne.
Kes keda selles juhtumis ikkagi hageb?
„Mõlemad ja kõiki on lühike vastus. Asi algas sellest, et kõigepealt esitas Blake Lively enda nõude Justin Baldoni vastu. Põhimõtteliselt ta nõuab kahju. Kahju põhistamiseks on tal mitu alust: nii väidetav seksuaalne ärakasutamine kui ka väidetav Justin Baldoni laimukampaania. Aga sellele vastuseks esitas omakorda Justin Baldoni kahjunõude Blake Lively vastu ja samuti ka New York Timesi vastu, kus Baldoni väidab, et hoopis tema kohta esitatakse valeväiteid ja laimu,“ selgitas Toom.
Otsustavad inimesed tänavalt
Vandeadvokaat selgitas ka süsteemi, kuidas väidetavalt 400 miljoni dollari peale käivat vaidlust arutama hakatakse. „USA-s on asjad natuke teistmoodi kui Eestis. Seal arutatakse asja väga põhjalikult. Nagu Johnny Deppi ja Amber Heardi kaasuses võetakse pikk periood, korraldatakse istungid ja kaasatakse vandekohtunikud, kes hakkavad mõlemaid osapooli üle kuulama ja nende ütlustes vastuolusid otsima.“
Just vandekohtunikel on Toomi sõnul USA süsteemis kõige olulisem roll: nii-öelda inimesed tänavalt otsustavad, kumma poole hagi rahuldada. Kohtunik saab määrata üksnes kahjuhüvitise suuruse.
Vaieldakse avalikult
Teise USA kohtusüsteemi eripärana toob ta välja selle, et kui Lively ja Baldoni kaasuses levitavad asjaosalised internetis agaralt salaja üles võetud video- ja helisalvestisi, siis Eesti süsteemis pole taoline käitumine lubatud. „Eestis ja üldse Euroopas on meil palju rangemalt andmekaitse reguleeritud. Eestis ei ole tegelikult ka kohtutoimikud avalikud. Nii et menetluse vältel ei saa keegi suvaline isik minna ja vaadata, mis tõendid on esitatud. Samamoodi ei saa ka pooled neid valimatult internetti üles panna, sest tekib oht, et avaldatakse kellegi isikuandmeid või ärisaladusi. USA-s on need regulatsioonid aga palju lõdvemad.“
Veel mainis Toom, et kui USA-s midagi esimese astme kohtus otsustatakse, siis tihtipeale jääb see ka kõrgemates kohtuastmetes püsima. Eestis sama väita ei saa.
Hetkeseisuga algab Lively-Baldoni vaidluses kohtumõistmine alles 2026. aasta märtsis.
