„Ma saan töötada täpselt siis, kui ma tahan, ja nii palju, kui ma tahan, ja mind usaldatakse, et ma teen oma ülesande ära,“ võttis advokaadibüroo Sorainen kohtutiimis juristina töötav Katariina Kuum kokku peamised tegurid, mille järgi tema juuratudengina oma tööandja on valinud. „Mulle on tähtis, et hoolimata sellest, et olen alles tudeng, antakse mulle teha päriselt sisulisi ülesandeid – see näitab, et mind väärtustatakse ja koheldakse võrdse kolleegina. Minu jaoks on juuratudengina väga oluline ka see, et mind on võetud vastu sellisena, nagu ma olen – ulja ja noorena – minust ei ole proovitud kohe üliametlikku pintsaklipslast vormida,“ lisas ta.
„Mind visati juba teisel tööpäeval tundmatus kohas vette ja anti vabad käed tegutsemiseks. Ma väga väärtustan ja austan seda, kui tööandja noori usaldab. Pealegi võib noorel olla keerulise probleemi lahendamiseks väga innovaatiline lahendus, mille peale kogenum kolleeg ei pruugigi tulla,“ tähendas Karl Joonas Kendla, kes töötab juristina sama büroo finants- ja kindlustusõiguse tiimis ning omandab õigusteaduse bakalaureusekraadi Tartu ülikoolis.
Hea praktikakoht ja konkurentsivõimeline töötasu
Tudengi eneseusk võib esialgu olla üsna habras ning tihti minnakse praktikale sinna, kuhu kutsutakse; samas tööle jäädakse sinna, kust saadakse kõige mõnusam meeskonnakogemus, arutlesid noored. Töötasu peab loomulikult ka olema konkurentsivõimeline, kuid tasu ei ole otsustav faktor, vaid pigem lisaboonus. „Palganumber ei ole nii oluline, kui see tunne, et sind väärtustatakse ja usaldatakse,“ väitis Karl Joonas.
Paindlik töökorraldus
Tänapäeval ei pea enam olema Eestis selleks, et teha tööd Eestis, ja miks mitte kasutada sellist võimalust, kui tööandja seda pakub. Soraineni kontor on Tallinnas, kuid mitu töötajat teevad tööd hoopis Tartust või välisriikidest, nt Moskvast ja Pariisist. Ka Karl Joonas töötab õpingute ajal Tartust. Noored ei välista võimalust töötada periooditi välismaalt, kas või näiteks Istanbulist. „Kui tööandja paneb mind valiku ette, et pean loobuma õpingutest Tartus, sest töö eeldab nt Tallinnas koha peal olemist igal tööpäeval kella 9st 5ni, siis sellist töökohta tudeng lihtsalt ei vali,“ ütleb Karl Joonas. Ekraanitaguse kaugtöö pahupooleks olevat sotsiaalse elu ja meeskonnatunnetuse puudujääki aitab noorte sõnul leevendada see, kui tööandja korraldab piisava regulaarsusega ühiseid üritusi, pidusid ja nt suvepäevi. Silmast-silma kohtumine ja ühine tegevus tagab hea kontakti ja läbisaamise kolleegidega. „Vähemalt ülikooli ajal võiks ikka äge ja lõbus ka olla – nagu meil Sorainenis praegu ongi – halli massi jõuame sulanduda ka hiljem,“ ütleb Katariina.
Tööandja tudengi kingades
Kõige suuremaks veaks, mida tööandjad võivad teha, on Katariina sõnul liiga varane survestamine, et tudeng tööle tuleks. Paljudel tudengitel on stress niigi suur töö ja kooli ühitamisega. „Tööandjatel tasuks panna ennast tudengi kingadesse – tudengil on vaja õppida, iseseisvat elu alustada ja samal ajal töötada pluss nii palju kõike muud toimub korraga. Vastastikune austus ja mõistmine on eduka töösuhte alustala,” ütleb Karl Joonas.
„Soraineni sageduse“ saatest
„Soraineni sageduse“ tarkusekuu saates küsisid saatejuhid Mario Sõrm ja Kaupo Lepasepp juuratudengitelt Katariina Kuumalt ja Karl Joonas Kendlalt, kuidas neil õnnestub õpinguid tööga ühendada, mille järgi nad tööandja- ja karjäärivalikuid teevad, mis on tudengites stressi tekitav FOMO ja mida peaksid tööandjad tegema, et noortele sobivat töökohta luua.
Sorainen Student Academy ja Think Tank
Sorainen pakub igal aastal septembrist aprillini juuratudengitele mõeldud tasuta rahvusvahelist haridusprogrammi Sorainen Student Academy, mis toimub paralleelselt kõigis Balti riikides ja Valgevenes. Kohe-kohe on akadeemia-aasta algamas ka tänavu. Lisaks ühendab Sorainenis töötavaid ja praktiseerivaid noori ettevõttesisene tiim Think Tank, mis annab noortele võimaluse ise oma tööd organiseerida.
Kuula saadet Äripäeva raadios
või Soraineni Spotify’s
Loe artiklit Äripäevas
