Mustamäe ja Õismäe piiril asuva Burmani villa omaniku Tallinna Linnatranspordi (TLT) ja üürniku Willa Vaibzi vahel tekkinud vaidlus üüripinna üle on läinud nii kaugele, et söögikoht peab tõenäoliselt välja kuulutama pankroti.
Äripäev kirjutas käesoleva aasta 16. juunil väikeettevõtjast, kes sõlmis 2021. aasta kevadel TLT-ga üürilepingu. Lepingu kohaselt vastutab üürnik kõige eest, mis majas toimub, hoiab maja korras ja selle eest tuleb ise tasuda. Lisaks sellele pidi üürnik linnafirmale teada andma, mis töid ta majas teeb ja hoones tegutsemise eest üüri maksma.
Villa on muinsuskaitse erilise tähelepanu all ja on TLT leidnud maja korrashoiuks alternatiivse viisi: maja antakse annab üürile ning üürnik peab maja korda tegema. Söögikoha avamine langes kokku koroonapiirangute ajaga, samuti olid elektriarved kõrged. Burmani villa omanik, TLT juht Kaido Padar ütles, et vaidlus on jõudnud nii kaugele, et väikeettevõtja firmal on maksmata 15 000 eurot. See sisaldab varasemaid võlgasid, viiviseid, uute kokkulepete deposiite ja üürisummasid.
Väikeettevõtja sõnul panid nad TLT-ga paika maksegraafikud ja suuremaid probleeme sellest ei tekkinud. Tänavu märtsis sai Willa Vaibz aga väljatõstmisteate, väikeettevõtja tegevus villas lõpeb praeguse kokkuleppe kohaselt suve lõpus. Kui ettevõte pärast seda uut üüripinda ei leia, tuleb välja kuulutada pankrot.
Seadus annab ettevõtjatele äriruumide üürilepingute sõlmimisel küllaltki vabad käed
Juhtumile andis hinnangu meie vandeadvokaat Albert Linntam kes ütles, et lepingute puhul, kus üürnikult oodatakse investeerimist, on mõistlik detailselt kirja panna tegemist vajavate tööde nimekiri ja umbkaudne maksumus.
Vandeadvokaadi sõnul annab seadus ettevõtjatele äriruumide üürilepingute sõlmimisel küllaltki vabad käed. Vaidluste vältimiseks tuleks aga selgelt kokku leppida, kas ja mis tingimustel võib üürnik teha näiteks remonditöid ning kas ja kuidas sellised kulud hüvitatakse. “Praktikas lepitakse tihti kokku, et ruumid peab tagastama samasugusel kujul, nagu need üüriti, ning kõik muudatused peab üürileandjaga kooskõlastama. Tuleb ette sedagi, et üürnik peab tegema remonti juba enne ruumide kasutamist. Sellist kokkulepet lubab ka seadus.”
Linntam rõhutas, et enne üürilepingu sõlmimist tasub pooltel kindlasti teha põhjalikku eeltööd, fikseerida detailselt üüripinna seisukord (seal hulgas teha fotod) ja kalkuleerida vajalike remonttöödega kaasnevad kulud. Kui üürniku tehtud töid hüvitatakse, tasub läbi mõelda, kuidas see täpselt toimub. Üheks praktikas kasutatavaks lahenduseks on vandeadvokaadi sõnul näiteks ajutiselt üüri vähendamine.
