Meie ühinemis- ja ülevõtmistehingute ekspert Piret Lappert kirjutas Delfi Ärilehes nõuandeloo sellest, milliseid raamatupidamislikke nüansse on arukas ühinemistehingute puhul silmas pidada.
Riigikohtusse jõudis haldusasi piiriülesest ühinemisest: Eesti ühing ühines enda Leedu tütarühinguga selliselt, et alles jäi Leedu ühing. Pärast Eesti ühingu äriregistrist kustutamist kohustas Eesti Maksu-ja Tolliamet nüüd juba Leedu ühingut tasuma tulumaksu Eesti ühingu omakapitali osalt, mis ületas omakapitali tehtud sissemakseid. Vaidluse keskmes antud asjas oli küsimus, millise hetke seisuga tuleb koostada Eesti ühingu bilanss ning arvutada tulumaksuga maksustatav omakapital.
Riigikohus lükkas ümber alama astme kohtute ning Maksu- ja Tolliameti seisukoha, et maksustamise aluseks tuleb võtta ühinemise bilansi päeva seisuga koostatud Eesti ühingu bilanss. Siinkohal selgituseks, et ühinemise bilansi päeva ja ühendatava ühingu registrist kustutamise vahele võib jääda kuni kaheksa kuud. See on küllalt pikk periood, mille kestel ühendatava ühingu tegevus jätkub tavapärases rütmis.
Riigikohus asus üheselt seisukohale, et maksustamisel tuleb aluseks võtta omakapitali suurus registrist kustutamise seisuga ning selgitas täiendavalt ühendatava ühingu kohustusi ühinemise bilansi päeva ja ühendatava ühingu registrist kustutamise vahelisel perioodil.
Riigikohtu otsus haldusasjas nr. 3-20-2630 on oluline ühtse tõlgenduse ja praktika kujundamise seisukohalt, kuna tõi selgelt välja, et kuigi ühinemise bilansi päevale järgneva perioodi kohta ei pea ühing koostama majandusaasta aruannet, ei lõpe sellest ajast alates ühendatava ühingu raamatupidamiskohustus.
