USA-s on kohtutesse jõudnud mitmeid vaidluseid, kus ESG-reeglite rikkumisega seonduv nõue on esitatud juhatuse liikmete vastu isiklikult. Sarnased vaidlused on jõudnud ka Euroopasse, näiteks Suurbritanniasse. Kuigi Eesti kohtutesse neid vaidlusi veel jõudnud ei ole, on tõenäoline, et sarnased rikkumised võivad ka Eestis juhatuse liikmete vastutuse kaasa tuua, kirjutab meie vandeadvokaat Triin Toom.
Pikemalt sel teemal räägib Triin Toom 19. septembril seminaril: Juhtide kasvav vastutus ESG valdkonnas.
Juhatus vastutab ettevõtte jätkusuutlikkuse ja vastutustundlikkusega (ESG) seonduvate põhimõtete elluviimise eest. See tähendab, et ka ESG-regulatsioonide või ettevõttesiseste ESG-põhimõtete rikkumine võib tuua kaasa juhatuse liikme vastutuse ettevõtte ees. Igal juhatuse liikmel Eestis tuleb seega arvestada, et ESG-regulatsioonide järgimine ei ole pelgalt mainekujunduse küsimus, vaid kohustuste täitmata jätmine võib kaasa tuua nende isikliku vastutuse.
Rohepesuga avalikkusele eksitava kuvandi loomine äriühingust võib viia kohtusse
Eestis võib äriühing oma juhatuse liikme vastu nõude esitada juhul, kui juhatuse liige on oma kohustuste rikkumisega äriühingule kahju tekitanud ning ei ole seejuures käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega. Erandjuhul võib tekkida nõudeõigus ka võlausaldajatel. Kohustuste rikkumine võib seisneda näiteks ESG-regulatsioonide järgimata jätmises ning selliselt äriühingule kahju tekitamises, aga ka näiteks rohepesu abil avalikkusele äriühingust eksitava kuvandi tekitamises, mis lõppastmes võib samuti viia ettevõttele kahju tekkimiseni.
Eesti kohtupraktikasse ei ole otseselt ESG valdkonnaga seonduvaid nõudeid juhatuse liikmete vastu veel jõudnud, küll aga on selliseid nõudeid juba arutanud nii USA kui ka teiste Euroopa riikide kohtud. Teiste riikide kohtupraktika aitab mõista, milliste vaidlustega võime tulevikus Eestiski kokku puutuda, ning loodetavasti ära hoida juhatuse liikmete rikkumisi, mis vaidlusteni võivad viia.
Maailma suurima puidupelletitootja Enviva aktsionärid andsid firma kohtusse
Üheks hiljutiseks näiteks ESG valdkonnas juhatuse liikmete vastu esitatud nõudest on Enviva vaidlus. Enviva on maailma suurim puidupelleteid tootev äriühing. Enviva väidab oma veebilehel, et pelletid on jätkusuutlik alternatiiv kivisöele. Eelmise aasta lõpus esitasid Enviva aktsionärid nii Enviva kui ka selle juhatuse liikmete vastu hagi, muu hulgas seoses väidetava rohepesuga. Aktsionärid leiavad, et Enviva juhtkond on valetanud, väites et nende pelletitootmine on jätkusuutlik ja süsinikneutraalne ning on muu hulgas tootmises kasutanud lageraiet ning aidanud kaasa metsade kadumisele. Aktsionärid leiavad, et need valeväited on kunstlikult tõstnud Enviva aktsiate hinda ning tekitanud aktsiad kunstlikult kõrge hinnaga ostnud aktsionäridele kahju. Kohtuasja tulemus ei ole veel teada, kuid sõltumata tulemusest annab see selge signaali, et nn rohepesu võib loodetud maineparandamise asemel kaasa tuua hoopis juhatuse isikliku vastutuse.
Jätkusuutlikkusele vilistamine võib juhile tuua ka kriminaalvastutuse
Lisaks tsiviilvastutusele võib ESG küsimuste tähelepanuta jätmine kaasa tuua isegi juhatuse liikmete kriminaalvastutuse. Nii näiteks süüdistas New Yorgi osariik energiafirma Exxon juhte investorite petmises. Väidetavalt varjas Exxoni juhtkond investorite eest uute ESG-regulatsioonide tegelikku finantsmõju. Pettus siiski tõendamist ei leidnud ja Exxoni juhtkond mõisteti õigeks. Sellele vaatamata saadab kohtuasja alustamine olulise signaali, et ESG-regulatsioone tuleb juhatuse liikmetel tõsiselt võtta ning nii oma tegevustes kui ka tulevikuplaanides nende mõjuga arvestada.
Suurbritannias esitati hagi Shelli juhatuse liikmete vastu
ESG-teemalised vaidlused on nüüdseks jõudnud ka Euroopasse. Nii näiteks arutati Suurbritannias kohtuasja, milles üks aktsionäridest – keskkonnaorganisatsioon ClientEarth – esitas nõude naftaettevõtte Shell juhatuse liikmete vastu. Hagi kohaselt ei ole juhatuse liikmed käitunud ettevõtte parimates huvides, kuna ei ole välja töötanud plaani vähendamaks Shelli emissioone vastavalt Shelli enda strateegiale, Pariisi kliimakokkuleppele ning ka Hollandi kohtu hiljutisele otsusele, mis kohustas Shelli emissioone 2030. aastaks võrreldes 2019. aastaga 45% võrra vähendama. Kuigi oma esialgses otsuses jättis kohus nõude läbi vaatamata, on ClientEarth lubanud, et vaidlustab kohtuotsuse.
Kokkuvõtteks on kohtupraktika najal selge, et ESG põhimõtete ning regulatsioonide järgimata jätmist saab käsitleda ja on juba käsitletud juhatuse liikme kohustuse rikkumisena.
