Iga Eesti ettevõtte juhatus peab teavitama äriregistrit tegelike kasusaajate muutumisest 30 päeva jooksul ning kinnitama andmeid iga kord majandusaasta aruannet esitades. Tegelikke kasusaajaid saab deklareerida notari kaudu, kuid seda võib teha ka juhatuse liige ise ettevõtjaportaali kaudu. Nõude täitmata jätmine võib tuua kaasa 32 000 eurose trahvi ettevõttele ja 1200 eurose trahvi igale juhatuse liikmele.
Tegelik kasusaaja on lõpliku emaettevõtte füüsilisest isikust omanik, kes omab vähemalt 25% suurust osalust pluss üks aktsia või üle 25% suurust omandiõigust kas otseselt või kaudselt.
21. veebruaril 2020 täiendatud juhiste järgi peavad ettevõtted, kel pole võimalik määratleda tegelikku kasusaajat ei Eesti ega välismaises emaettevõttes (nt börsiettevõtete puhul), deklareerima tegelike kasusaajatena kontrolliva ettevõtte juhtorgani liikmed. Seega Eesti tütarfirmad, kes enne panid tegelike kasusaajatena kirja Eesti ettevõtte juhatuse liikmed, peavad nüüd märkima tegelike kasusaajatena emaettevõtte juhatuse liikmed (kui just mõni füüsiline isik ei ole enam kui 25%lise osaluse omanik). Enam kui neljast isikust koosnevate juhtorganite puhul on soovituslik märkida tegelikuks kasusaajaks vastava organi esimees.
Kui isik märgitakse tegelikuks kasusaajaks oma positsiooni tõttu juhtorgani liikmena, ei käsitata seda sellena, et ta saab ühingust rahalist tulu või et ühing tegutsebki tema isiklikes huvides. Tegemist on lihtsalt avalikustamisnõudega, mille eesmärk on muuta ettevõtluskeskkond läbipaistvamaks.
