Tänapäeval on tehisintellekt arenenud sinnamaale, kus saab pea kõigis eluvaldkondades inimesele abiks olla. Et tagada seesuguse innovaatilise lahenduse juures põhiõiguste kaitse, võeti 1. augustil 2024 vastu Euroopa tehisintellekti määrus – maailma esimene tehisintellekti reguleeriv seadus. Sellest kirjutavad Eesti Päevalehes lähemalt meie partner Karin Madisson ning juristid Carolin Simona Laurits ja Nele Otsalt.
Eesti valmistub määrusest tulenevaid nõudeid siseriiklikusse õigusesse aktiivselt üle võtma. Kahe aasta pärast peaks määrusest tulenevad nõuded olema kohandatud meie õiguskorda. Osati on arvatud, et sellest tuleb sama oluline pöördepunkt kui 2018 aastal jõustunud andmekaitsemäärusest (GDPR), mis hakkas kehtima kõikidele Euroopa Liidus asuvatele ettevõtetele ja ka väljaspool ELi tegutsevatele ettevõtetele, kes koguvad või töötlevad ELi elanike isikuandmeid.
Uus regulatsioon on otseselt seotud muuhulgas tööõigust puudutavate küsimustega. Nimelt paneb määrus tööandjatele kohustuse muuta tehisintellekti kasutamine töökohal läbipaistvaks. Seda seetõttu, et tehisintellekti kasutamine võib otseselt mõjutada töötajate karjääri väljavaateid, palka ja seeläbi ka nende toimetulekut.
Erinevad reeglid kohalduvad erinevatele tehisintellekti riskitasemetele. Näiteks kui töökohal kasutatakse või tahetakse kasutusele võtta suure riskiga tehisintellekti, tuleb uue määruse järgi töötajaid sellest ka informeerida.
Suure riskiga tehisintellekt on määruse kohaselt näiteks programm, mis teeb otsuseid edutamise, lepinguliste suhete lõpetamise või värbamise osas, samuti kui tegeleb isikuomaduste pinnalt käitumisseire hindamise või tööülesannete jagamisega.
Kui AI-l tekib eelarvamus
Põhjus, miks tehisintellekt eeltoodud otsuseid ilma täiendava kontrollita vastu ei tohi võtta, seisneb selles, et me ei saa selliselt vältida vigu, diskrimineerimismustrite tekkimist või ka vanadel andmetel põhinevate mustrite jätkumist. Näiteks võib tehisintellekt oma senistele teadmistele tuginedes hakata tööprotsessis soo, vanuse või rassi järgi eelistusi tegema, rikkudes sellega tugevalt töötajate põhiõiguseid.
Tehisintellektis seostatakse eelarvamuse kontseptsiooni üldiselt masinõppega – protsessiga, mille käigus algoritmid õpivad tegema automatiseeritud otsuseid, mis põhinevad neile sisestatud või varasemate andmete analüüsil. Sellised otsused on mõnikord osutunud kallutatuks, näiteks on juhtumeid, kus tehisintellekt eelistab mehi naistele või karistab etniliste vähemuste liikmeid.
Näiteid kallutatusest on praktikas mitmeid, näiteks Inglismaal tegutsev ettevõte iTutor Group Inc kasutas tehisintellektil põhinevat kandideerimistarkvara, mis lükkas tagasi vanemaealiste kandidaatide sooviavaldused, kuna oli programmeeritud eelistama alla 55-aastaseid naisi ja alla 60-aastaseid mehi. Ettevõtjal tuli maksta selle eest ka korralik kahjutasu summas $356,000. Või proovige kasvõi Google´i tõlkemootorit, kus kõik isikud tõlgib süsteem meessoole viitavale vormile Või küsige ChatGPT-lT, kes on maailma kõige edukam naine või mees ning saate vastuse, kus kriteeriumiks on naise puhul võetud ilu ning mehe puhul tema teadmised või majanduslik seis.
Samuti tuleb tööandjal arvestada, et tehisintellekt vajab värbamisprotsessi kaasates inimeste isikuandmeid, mida omavahel võrrelda ja analüüsida. Sellega tungib tehisaru inimese eraellu, rikkudes nii mõndagi andmekaitsereeglit.
Madala riskiga AI ei riku üldjuhul põhiõigusi
Madala riskitasemega tehisintellekti puhul on võimalus isikute õiguste rikkumise ja turvalisuse osas minimaalne, mistõttu ei kohaldu sellele ka nii ranged nõuded. Näiteks kui AI kasutatakse lihtsamate protsesside automatiseerimisel, siis see on madala riskitasemega AI. Kui süsteem ei tee ise otsuseid, mille tagajärjel võib töötaja oma töö saada või kaotada või mis määraks tema palgataseme või otsustaks edutamise, võib ka tööandja kergendatult hingata. Miks mitte lasta tehisintellektiga töötajatele palgateatisi genereerida, olulist infot jagada, uutele kolleegidele tutvumismängu koostada või hoopis värbamisprotsessis küsitut analüüsida.
Oluline on, et määruse kaudu tagatakse olemasolevate õiguste ja kaitsemehhanismide tõhusus, lisades uusi nõudeid tehisintellekti läbipaistvuse kohta. Määrus austab liikmesriikide õigust kehtestada täiendavaid siseriiklikke õigusakte, kui need ei ole määrusega vastuolus ja kaitsevad avalikke huve.
Seega tuleks tööandjatel esmalt määratleda, kas ettevõttes on kasutusel kõrge riskiga tehisintellekte ning seejärel luua riskijuhtimissüsteem. Vajadusel tuleb töötajaid ka vastavalt koolitada ja AI kasutamine viia sisse töökorraldusreeglitesse. Tööandja saab endale luua tehisintellektist hea abilise aga kui see läheb kaugemale kui lihtsalt abiline, siis rakenduvad sellele rangemad nõuded ning inimlik faktor on ja jääb töötajatega seotud protsessides alati oluliseks.
