Peaaegu 5 aastat kehtinud „uuele“ riigihangete seadusele on tehtud põhjalik hooldus ja garantiiremont. Meie riigihanketiimi eksperdid Kadri Härginen, Mario Sõrm, Gerli Helene Gritsenko ja Maarika Maripuu koos Riigikogu majanduskomisjoni eelnõu menetlemise eest vastutava komisjoni nõuniku Kaido Rosiniga andsid meie veebiseminaril põhjaliku ülevaate peamistest parendustest ja uuendustest värskes riigihangete seaduse eelnõus. Allpool vastame seminaril esitatud küsimustele.
Kohaliku maksu võlg
Eelnõu muudab kohaliku maksu võla kontrolli kohustuslikkust. Seni on kohaliku maksu võlg olnud nn valikuline kõrvaldamise alus, mida hankijatel tuleb kontrollida, kuid kõrvaldamist kaaluda. Uus eelnõu ei kohusta enam kõiki hankijaid kohaliku maksu võlga kontrollima, vaid võimaldab hankijal otsustada, kas ta soovib kohalikku maksuvõlga kontrollida või mitte. Selleks tuleb hankijal sätestada RHAD-s, et ta seda kontrollib ning võla olemasolul annab tähtaja 3 tööpäeva selle tasumiseks ning tasumata jätmisel kõrvaldab pakkuja.
Seminaril tekkis küsimus sellest, kuidas riigihangete registrisse integreeritud hankepassi vorm seda kontrollida võimaldab (st kas hankepass on automatiseeritud ja kohaliku maksu võlgnevuse informatsiooni tuleb pakkujal igal juhul täita või ainult hangetes, milles hankija on selle tingimuse RHAD-s ette näinud). Rahandusministeeriumi esindaja lisas seminaril kommentaari, et kohaliku maksu võla kontrollimine on praegu siseriiklik vabatahtlik kõrvaldamise alus ja hankepassis praegu hankemenetlustes olemas ja erimenetlustes valitav. Selle võimalik vabatahtlik valik tulevikus ei tekita probleeme. Ministeeriumil on plaan teha nii, et hankija saab ise valida või mitte valida kohaliku maksu tingimuse kõrvaldamise aluste nimekirja ehk hankepassi. Seega ei teki olukorda, kus pakkujal tuleb kinnitada kohaliku maksu võlgnevuse puudumist hangetel, kus hankija seda tingimust tegelikult ei kohaldagi.
Praktilisest vaatest tekib siin küsimus selles, et kui hankija RHAD-s pole kohaliku maksu võlgnevust kõrvaldamise alusena kehtestanud, kuid lisab selle riigihangete registris hankepassi vormi, siis kas saab järeldada, et hankija soovib kohaliku maksu võlgnevust kõrvaldamise alusena rakendada või mitte. Teisisõnu, kas selle kehtestamiseks piisab üksnes sellest, kui tingimus lisatakse hankepassi vormi ning muus RHAD osas seda üle ei korratagi. Kuigi praktikat pole võimalik täna veel ette hinnata, leiame, et pigem tuleks sellist tõlgendust jaatada – st, hankija on kohaliku maksu võlgnevuse kui kõrvaldamise aluse sätestanud ka üksnes hankepassi vormi kaudu.
Seminaril küsiti täiendavalt, kas maksuvõlatõendit ei pea esitama pakkumuses, kui seda punkti pole hankepassis? Siin on vastus jah – kui hankepassis pole kohaliku maksu võlgnevuse puudumise kinnitamist nõutud, siis hankija seda hiljem ka kontrollida ei saa. Üldiselt ei pea maksuvõla tõendit kohe üldse kaasa panema hangetes, vaid tuleb hankepassis esitada kinnitus, kas on maksuvõlg või ei ole maksuvõlga. Siis, kui hankija asub kontrollima maksuvõlga, siis teeb ta esmalt päringu ise riigihangete registri kaudu maksu- ja tolliametile. Kui on Eesti ettevõtja, siis tõendeid küsida maksuvõla kohta ei saagi. Samamoodi tuleb hankijal toimida ka siis, kui ta kontrollib tulevikus iseenda kehtestatud kohaliku maksu võla puudumise olukorda.
Hankelepingu sõlmimine vaidlustus- või kohtumenetluse kestel
Küsimus: Kas eelnõu sõnastus või mõte näeb ette lepingu sõlmimise võimaluse kohtuvaidluse vältel vaid ülekaaluka avaliku huvi korral või on “põhjendatud alus” jäetud lahtiseks ja sobida võiks põhjusena näiteks ka vaidluse perspektiivitus?
Sorainen: Eelnõu ütleb konkreetselt, et peab esinema „oluline avalik huvi”. Täpne sõnastus selline: Kui kaebus esitatakse riigihanke menetluses hankelepingu sõlmimisele eelneva ajaliselt viimase hankija otsuse kohta ja kui oluline avalik huvi, mida võidakse kahjustada hankelepingu sõlmimata jätmise korral, kaalub üles kaebaja õiguste võimaliku kahjustamise, võib kohus hankija põhjendatud taotluse alusel anda igas kohtumenetluse staadiumis hankijale loa hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmiseks.
Küsimus: „Olulise avaliku huvi” vastuse kommentaariks: kas sellist sõnastust tuleks pidada puudulikuks ja hankija õigustatud huvi piiravaks, kui tegemist on nn venitamistaktikaga? Kõigis teistes menetlustes kaalutakse analoogse keelu (mitte sõlmida lepingut) kehtestamisel muuhulgas ka kaebuse perspektiivikust.
Sorainen: Vaidlustuse perspektiivikust avaliku huvi kaalumisel ei hinnata, perspektiivikust hinnatakse ainult esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldusena kohtumenetluses. Samas ei saa sõnastust pidada puudulikuks. Automaatselt hakkab kehtima keeld sõlmida hankeleping kohtumenetluse ajal, mis praegu on ainult vaidlustusmenetluse ajal. Seega, luba sõlmida hankeleping peakski olema väga erandlik. Kui aga anda luba sõlmida hankeleping seetõttu, et vaidlustus ei ole perspektiivikas, tehakse justkui otsus vaidlustuse või kaebuse osas sisuliselt juba ära. Samas saab nõus olla ka sellega, et selline regulatsioon võib aidata kaasa tahtlikule venitamisele.
Küsimus: Kas ma sain ettekandest õigesti aru, et ainult pakkumuste esitamise kuupäeva muutmine toob kaasa võimaluse vaidlustada kogu alusdokumenti. Kas mitte loogiline ei ole vastupidi, et kui kuupäeva muudatust ei arvestata kui alusdokumentide muudatust, siis ei teki ka uut võimalust muutmata alusdokumentide vaidlustamiseks?
Sorainen: Seletuskirjas on põhjendusena toodud, et „Tähtaja pikendamise eesmärk on aga enamasti võimaldada ettevõtjatel sisukamalt riigihanke alusdokumentidega tutvuda, et esitada võimalikult sobilikud pakkumused. Selle käigus võib aga tekkida küsimusi riigihanke alusdokumentide kohta, mida ettevõtjad sooviksid vahest ka vaidlustada. Lause lisamisega seda ka võimaldatakse.” Seega, kui tähtaega muudetakse, saab, jah, veel kõike vaidlustada, st RHAD tingimusi. Praegu sai ainult tähtaja pikendamist ennast vaidlustada lisatähtaja jooksul.
Vääramatu jõu mõiste ja hankelepingute täitmine
Küsimus: Vääramatu jõu mõiste ja selle tõlgendamine koroona pandeemia ja Ukraina sõja vaates (hindade muutused, logistilistest probleemidest tulenevad tarneaegade ületamised jne).
Sorainen: Vääramatu jõu kohta soovitame põhjalikumalt kuulata nõuandeid, mis annavad küsimuses viidatud alateemade osas täpsemat infot, siit videost: https://www.sorainen.com/et/video/soda-ukrainas-ja-moju-eesti-ettevotjale/
Kohustuslike kõrvaldamise aluste kontroll paljude esindajate korral
Kommentaar: Esindan ettevõtet millel on 51 prokuristi, kes resideeruvad erinevates riikides. Võib osutuda problemaatiliseks kõrvaldamise aluste puudumist (§ 95 lg 1 p-des 1 – 3 sätestatud teatud süüteod) tõendavate dokumentide esitamine.
Sorainen: Hea tähelepanek. Sama problemaatika on olnud näiteks ka ülikoolidel, millel on palju erinevaid organeid ja nende liikmeid. Kahjuks seaduse sõnastus siin väga suurt paindlikkust ei võimalda. Teisisõnu, kõik prokuristid tuleb hankepassis loetleda või nende kohta nimekiri hankijale edastada ning kõikide kohta tuleb vajadusel ka esitada tõendid, kui need pole hankijale muul viisil kättesaadavad.
Kommentaar: Euroopa riikide RHS-id peaksid kõik põhinema EL direktiividel, aga näiteks Soomes siiski hankemenetlustes prokuristide nn. karistusregistri tõendeid ei nõuta.
Sorainen: Direktiivist tuleneb selline laiendatud sõnastus, mis justkui viitab ka prokuristide kontrollimisele. Soome praktikat kahjuks ei oska kommenteerida.
Valikulisest kõrvaldamise alusest loobumine eelnõus (maksudeklaratsiooni esitamata jätmise tõttu kõrvaldamine)
Küsimus: Miks loobuti täiendavast “vabatahtlikust” kõrvaldamise alusest, kui täitmata on maksudeklaratsiooni esitamise kohustus?
Sorainen: Rahandusministeerium viitab eelnõu ettevalmistavates materjalides praktilistele takistustele, mis ei võimalda sellist kontrolli rakendada.
Raamlepingu regulatsiooni uued muudatused
Küsimus: Kas on muudatusi raamlepingu sõlmimise valdkonnas?
Sorainen: On muudatusi. Eelkõige on muudatuseks see, et ka minikonkursside läbiviimisel tuleb asuda kontrollima pakkujatel teatud juhul kõrvaldamise aluseid. Täpsemalt tutvustas raamlepingu regulatsioonis muudatusi ettekandes Mario Sõrm, soovitame selles osas ettekande täpsemalt uuesti üle kuulata.
