Meie vandeadvokaadid Pirkko-Liis Harkmaa ja Kadri Härginen kirjutavad tänases Eesti Päevalehes olukorrast, kus ametlikku vaktsineerimissundi küll pole, aga samas tuleb mitmel töökohal vallandamise vältimiseks esitada vaktsineerimistõend.

Sõnad ja teod vastuolus

Ehe näide sellisest lähenemisest on kaitsevägi ja PPA, mille kohta peaminister kinnitas, et töötajaid ei sunnita vaktsineerima ega vaktsineerimatuse tõttu lahkuma. Ometigi on praktikas töö kaotamas või kaotanud ligi sada kaitseväe ja kaitseliidu töötajat. Neile lisanduvad need töötajad, kes vallandamishirmus on esitanud ise avalduse töölt lahkumiseks.

Töösuhte lõpetamiseks kasutatakse õiguslikku tagaust põhjendusega, et isik ei vasta enam „tegevteenistusse võtmise nõuetele”. Teenistusnõuded pole vahepeal muutunud, kuid uueks vormitud riskianalüüsid näitavad üksnes tulemust, et vaktsineerimata pole võimalik mitte ühelgi töökohal töötada. ,,Olukord, kus töötajad ja teenistujad saavad nüüd riskianalüüsidest järjest teada, millised on tegelikud nõuded ametikohal töötamiseks, ja kaotavad seetõttu töö, ei ole õiguspärane,” selgitavad spetsialistid.

Reeglite muutmine poole sõidu pealt on ebaaus

Tööandjad võivad seepeale aga küsida, kas asjaolude muutumise korral ei saagi muuta varem kehtestatud ja kokku lepitud ametijuhendeid või töökirjeldusi? ,,Saab ikka, kuid mitte riskianalüüsi alusel ega meelevaldselt ja töötaja nõusolekuta. Töölepingut sõlmides kinnitab töötaja, et ta vastab ametijuhendis või töökirjelduses esitatud nõuetele. Ebaaus on neid nõudeid nii-öelda poole sõidu pealt ühepoolselt muuta. Samuti saab mistahes töö- või tegevusalal tegutsemisele nii ulatuslikku piirangut, nagu on kohustus olla vaktsineeritud, kehtestada üksnes seadusega. Riskianalüüs ei ole seadus,” selgitavad advokaadid ning lisavad, et vaktsineerimistõendi esitamise nõuet tuleks vaadata sellena, millena see päriselt paistab – vaktsineerimiskohustusena.

Riigikogu saaks segase olukorra lahendada

Advokaatide sõnul on arusaamatu, miks vaadeldakse koroonahaigust kui x-faktorit, millega tegelemiseks olemasolevad õiguslikud hoovad ja raamid ei kehti. Nakkushaigustega võitlemiseks ning neist lähtuvate ohtude maandamiseks kehtib Eestis nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus. Sama seadus näeb ette nõuded, kuidas tuleb tööandjatel nakkushaiguste levimise ennetamiseks käituda. Seadus määratleb konkreetsed töö- ja tegevusalade grupid, mille puhul on kohustus saata töötajaid tervisekontrolli ja vajaduse korral tagada immuniseerimine. ,,Segadus kaoks, kui riigikogu kehtestaks seadusega selged nõuded selle kohta, millised on need töö- ja tegevusalad, kus immuniseerimine COVID-19 vastu on nõutav,” lisavad nad.

,,Tervisenõuded peavad lähtuma ohutasemest ja seadusest, mitte püüdlusest olla Eesti esimene täisvaktsineeritud asutus,” panevad advokaadid südamele.

Loe lähemalt Eesti Päevalehest.