Möödunud reedel selgus, et kohus andis esialgse õiguskaitse raames 26 inimesele tagasi õiguse negatiivse testi olemasolul osaleda tegevustes ning pikendas nende olemasolevaid koroonatõendeid. Kas ja millise pretsedendi antud vaidlus tõi, selgitab Ärilehes meie vandeadvokaat Kadri Härginen.
Mõõdupuuks ettevaatlikkus
Härginen leiab, et kui võtta arvesse vaktsineerimise korralduse ja seda puudutava kommunikatsiooni seniseid puudujääke ja kaasnevat ebaselgust, on väga positiivne, et kohtud hakkavad piirangute lubatavuse kohta järjest selgust looma. Olukorras, kus me ei asu enam 2020. aasta märtsis, ongi Härgineni sõnul ettevaatlikkus see mõõdupuu, mille kaudu riigil tuleb oma samme seada, et inimeste tervist parimal viisil kaitsta.
Oluline on ka järeldus, et läbipõdenute osas võiks sobilikum meede olla näiteks teatud ajavahemiku tagant antikehade testimine, mille alusel otsustatakse läbipõdemise tõendi pikendamise üle. “Selliselt ei otsustataks enam kirvemeetodil selle üle, millal iga inimese läbipõdemisel saadud immuunsus päeva pealt kaob,” selgitab Härginen.
“Isikud, kes on kohtu poole pöördunud, on teinud seda reeglina seetõttu, et neilt on tööandja asunud tööle jäämise eeltingimusena nõudma vaktsineeritust ning kohtutee oli seega neile viimane võimalus. Need otsused on nüüdseks tööandjate poolt juba enamasti tehtud ning need, kes soovisid enda õigusi kaitsta, on ka selle tarbeks kohtusse pöördunud. Need, kes kohtusse ei pöördunud ja nõustusid töölt lahkuma, töösuhte lõppemist samadel argumentidel enam vaidlustada ei saa. Ülejäänud, keda teema häirib, jäävad ilmselt huviga kohtumenetluste lõppu ootama, sest suurem osa avalikkusest on tänaseks juba vaktsineeritud,” selgitab Härginen.
Loe lähemalt Ärilehest.
