Meie nõunik ja vandeadvokaat Pirkko-Liis Harkmaa ning jurist Eva-Maria Kullamäe-Kuur käisid Äripäeva raadio saates „Teabevara tund“ rääkimas töötajate värbamisega seotud teemadel.
Värbamisel taustauuringut tehes on oluline tagada selle õiguspärasus. Harkmaa sõnul seadus taustauuringut otseselt ei reguleeri. Seega tuleb lähtuda töölepingu seaduse sättest, mis ütleb, et kandidaadilt võib töövestlusel või töösuhte sõlmimise ettevalmistamisel küsida ainult neid andmeid, mis iseloomustavad seda, kas töötaja sellel ametikohal hakkama saab või ei saa, kas ta sellele sobib või mitte.
Selleks et töötaja taustauuring oleks õiguspärane, peaks tööandja läbi mõtlema, mis on selle ametikoha profiil ehk millised on nõuded, ükskõik kas need puudutavad haridust, eelnevat kogemust, oskusi, isikuomadusi, keeleoskust või muud. „Tööandja peaks olema need enda jaoks läbi mõelnud ja kaardistanud. Eriti hea oleks, kui need kõik oleksid näha ka töökuulutusel. Lisaks võiks olla töökuulutusel link andmekaitse tingimustest teavitamise kohta ehk tuleks anda kandidaatidele teada, milliseid andmeid nende kohta kogutakse ja mida nendega tehakse,“ rääkis Harkmaa.
Hobide kohta võiks uurida pärast töösuhte sõlmimist
Vandeadvokaadi sõnul ei tohi tööandja kandidaadilt küsida andmeid, mis pole töötaja sobivuse hindamiseks hädavajalikud, näiteks seda, mis värvi autoga ta sõidab. Samuti pole üldjuhul lubatud töötaja hobide kohta uurimine. Harkmaa sõnul on kandidaadist parema ettekujutuse saamiseks võimalik teha näiteks isiksuse teste. Hobide kohta võiks uurida aga pärast töösuhte sõlmimist, et teada, kuidas uut töötajat motiveerida või töökollektiivi paremini sisse sulandada.
Eelmiselt tööandjalt hinnanguid küsida ei või
Üks levinud viis kandidaatide tausta uurimiseks on soovitajatega vestemine. Kullamäe-Kuuri sõnul võib tagasisidet ja soovitust küsida üksnes kandidaadi poolt kirja pandud soovitajatelt. Nende puudumisel võib kandidaadilt uurida, kellega võiks värbaja suhelda.
Praktikas on aga ühendust võetud ka nii-öelda külmalt eelmiste tööandjatega. Juristi sõnul võib sellisel juhul tööandja jagada vaid faktilist infot, näiteks ametinimetust või töösuhte kestvust. Keelatud on aga anda isiklikke hinnanguid, näiteks kas isik sai oma tööga hästi hakkama või kas ta oli kolleegidega sõbralik.
