Veebruarikuu maksu-uudiskiri vastab küsimustele:
- Mis on julgeolekumaks ja kuidas see ettevõtetele rahaliselt mõjub?
- Kumb riik on ettevõtjale maksude poolest soodsam – Eesti või Läti?
- Kas USA loobub globaalsest miinimummaksust ja mida see tähendab?
- Milliseid probleeme tekitas palga varasem väljamaksmine enne maksutõusu?
- Millised takistused ja võimalused on Eestis eraraha kaasamiseks kultuuri?
Hanna Esko „Seadus ei ütle, millised on maksueelise saamiseks tehtavad tehingud“
Alates tänavusest aastast peavad ettevõtted arvestama nn julgeolekumaksuga, mille suurus sõltub maksueelsest kasumist ja teatud kulude arvestusest.
Maksuekspert Hanna Esko selgitab, kuidas arvutatakse maksubaasi, milliseid kulusid tuleb tagasi lisada ja milliseid mitte. Tulumaksuseaduse järgi ei tohi äriühingud ettevõtlustulust maha arvata näiteks sunniraha, trahve, intresse ajatamata maksuvõlgadelt, kõrgendatud määra järgi tasutud keskkonnatasu ja muidki väljaminekuid.
Lisaks toob Hanna esile olulise kitsaskoha: seadus ei täpsusta, millised tehingud liigituvad maksueelise saamise eesmärgil tehtuteks – seda otsustab maksuamet menetluste käigus.
Kuidas ettevõtted saavad võimalikke maksuriske maandada? Loe lähemalt täispikast artiklist.
Verner Silm „Eesti ja Läti maksud ja majandus luubi all: kummas on soodsam äri teha?“
Eesti maksusüsteem on viimaste muudatustega läinud keerulisemaks ning enam ei saa väita, et see oleks oluliselt lihtsam kui naaberriikides, kirjutas meie vandeadvokaat Verner Silm Äripäeva portaalis Raamatupidaja.
Meie maksusüsteemi pikaajaline eelis on olnud stabiilsus ja lihtsus, kuid viimased maksumuudatused on tekitanud muret nii kohalike kui ka välisinvestorite seas.
Kui Eesti soovib säilitada oma konkurentsivõimet, tuleb edasistes reformides keskenduda maksude selgusele ja õiglusele, sõnas Verner.
Sellest, kuidas erinevad maksumuudatused, sealhulgas julgeolekumaks ja ettevõtete maksustamise mudelid mõjutavad Eesti ärikeskkonda ning investorite usaldust, loe edasi täispikast artiklist.
Verner võrdleb ka Eesti ja Läti maksusüsteemide peamisi erinevusi ning analüüsib, millised tegurid mõjutavad ettevõtjate ja investorite eelistusi naaberriikide vahel.
Hanna Esko „Kui tark ei torma, siis kes kolmest kõige targem on – Eesti, Euroopa Liit või USA?“
Nüüd, kui mitmed riigid on jõudnud pärast aastakümneid kestnud läbirääkimisi globaalse miinimummaksu kehtestamiseni, on üks põhilisi ettevõtmise eestvedajaid, USA, teinud kannapöörde.
Donald Trumpi Valge Maja avaldas 20. jaanuaril memorandumi, milles öeldi selgelt, et OECD maksuplaan ei ole USA-le siduv. Rahvusvahelises pildis niivõrd olulise mängija täielik meelemuutus ähvardab globaalse maksuplaani muuta sisutühjaks.
Kas Euroopa Liit on tegutsenud liiga rutakalt? Mida tähendab Eestile võimalus viivitada uute reeglite rakendamisega kuni 2030. aastani? Loe täispikast artiklist lähemalt!
Verner Silm „Maksutõusu tõttu varem palga maksmises on mõned probleemsed kohad“
Paljud ettevõtted, kes muidu maksavad palka kuu alguses, tegid maksutõusu ennetades detsembri lõpus töötajatele veel teisegi ülekande.
Meie vandeadvokaat Verner Silm selgitas Delfi Ärilehes, miks võis varem palga maksmine olla töötajatele kahjulik.
Sarnane dilemma võib tekkida ka selle aasta lõpus, sest aastast 2026 kohaldub julgeolekumaks 2% juba esimeselt teenitud eurolt. Suureks muutujaks on kindlasti ka samal aastal kehtima hakkav üldine tulumaksuvaba tulu 700 eurot kuus kõigile olenemata sissetulekust.
Loe varem palga maksmise probleemsetest kohtadest siit!
Kärt Anna Maire Kelder „Kultuur vajab eraraha – kas maksusoodustused aitavad?“
Eestis on kultuuri rahastamine olnud peamiselt riigi õlul. Kas see peaks nii olema ja kuidas tuua kultuuri rohkem ka eraraha? Selle üle arutleb ajakirjas Edasi meie nõunik Kärt Kelder.
Eelarveraha osakaal kultuurivaldkonnas on Eestis üks Euroopa kõrgematest, küündides umbes 3%-ni SKP-st. Arvestades, et eelarvemaht on arvestatav, siis on vähetõenäoline, et kultuurivaldkonda tuleks eelarveraha juurde. Samas on suur eelarvemaht osaliselt moonutatud, kuna siia kuuluvad ka suured eelarvelised institutsioonid nagu Rahvusringhääling ja Kultuurkapital.
Paljud projektid ja ideed jäävad nii kogukondade kui ka talentide tasandil rahastuseta ning eraraha kaasamine on aina suurema tähelepanu all.
Kas ja kuidas saaks annetusi ning sponsorlust rohkem soodustada? Loe lähemalt siit!
Verner Silma veebikoolitus: käibemaksuseaduse muudatused tulevatel aastatelKäibemaksuseaduses on tulekul olulised muudatused, mis mõjutavad nii ettevõtjaid kui ka raamatupidajaid. Kui soovid olla kursis kõige uuemate arengutega ning mõista, kuidas need sinu tööd mõjutavad, siis vaata meie partner Verner Silma uut veebikoolitust finants- ja õigusuudisteveebis RUP.
Verner räägib põhjalikult käibemaksuseaduse muudatustest ning jagab praktilisi näiteid, mis aitavad sul teha teadlikke otsuseid ja vältida võimalikke vigu.
Veebikoolitus on RUP-i aastatellijatele tasuta, aga koolitust saab ka eraldi osta.
Elukestev õpe ka meeleolukatel hetkedel!
