Meie advokaat Elina Mizerova ja jurist Maarika Maripuu võtsid ette Euroopa Komisjoni uue roheväidete direktiivi eelnõu ja kirjutasid sellest Äripäevas ülevaate.
Uue direktiivi loomine on ajendatud EL-is vohavast rohepesust, mida tõendab näiteks 2020. aasta uuring, mille kohaselt on kogu EL-is üle poole väidetest (53,3%) toodete keskkonnaomaduste kohta ebamäärased, eksitavad või alusetud ning 40% väidetest ei ole põhjendatud.
Eestis kehtiv tarbijakaitseseadus ei näe keskkonnaalast teavet otsesõnu ebaausa või eksitava kauplemisvõttena. Sisuliselt tähendab see, et ebamäärasus loob ebavõrdsed tingimused tõeliselt keskkonnahoidlike ettevõtete kahjuks ning Eesti tarbijad ei ole rohepesu eest kaitstud.
Tõenäoliselt see varsti aga muutub. Kui Euroopa Parlament direktiivi vastu võtab, on Eestil aega 18 kuud, et sealsed sätted Eesti õigusesse üle võtta, ja 24 kuud, et neid kohaldama hakata.
Roheväidete direktiivi ettepaneku kohaldamisala on lai ja hõlmab kõiki vabatahtlikke väiteid toote, teenuse või kaupleja enda keskkonnamõju, -aspektide või -toime kohta. Välja jäävad finantsvaldkond, energiatõhususe märgised, ESG raporteerimine ja teised juba reguleeritud valdkonnad. Tegemist on sektoriülese regulatsiooniga, mis kohalduks alates väikeste ja keskmise suurusega ühingutest kuni suurte börsil noteeritud ühinguteni.
Direktiiv kehtestab miinimumnormid, mida ettevõtjad peavad järgima roheväidete esitamisel. Oluline on see, et väited peavad olema sõltumatult kontrollitud ja teaduslikult uuritud ning teave selle kohta peab olema tarbijatele avalikult kättesaadav.
Lisaks näeb direktiiv ette järelevalveorgani loomise, kes teeb keskkonnaväidete ja kasutatavate keskkonnamärgisesüsteemide korrapäraseid kontrolle. Eraldi rõhutamist väärib asjaolu, et direktiiviga laiendatakse keskkonnaorganisatsioonide kaebeõigust, see tähendab loetakse, et neil on piisav huvi pädevatele asutustele kaebuste esitamiseks.
Direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike sätete rikkujatele on ette nähtud erinevad karistused: rahatrahv (maksimumsuurusega vähemalt 4% kaupleja aastakäibest), tehingust saadud tulu konfiskeerimine ja kuni 12 kuuks ajutine kõrvalejätmine riigihankemenetlustest ning juurdepääsust avaliku sektori poolsele rahastamisele (sealhulgas hankemenetlustele, toetustele ja kontsessioonidele).
Mida peaks ettevõtja sellest kõrva taha panema, et ebameeldivusi vältida?
Juba täna tasub oma keskkonnaväited kriitiliselt üle vaadata ja mõelda, kas midagi vajab muutmist. Tähtis on jälgida, kas väide on piisavalt põhjendatud ja tõepärane. Rohepesu ei pruugi olla vaid pakendil ilutsev kiri, mille kohaselt kasutab toode näiteks 20% vähem plasti – eksliku mulje võivad jätta ka maatoonides ümbrispaber või rohelised sildid. Kui näiteks ettevõtja ostab sisse kasvuhoonegaaside kompenseerimisteenust või on saanud kolmandatelt isikutelt keskkonnamärgiseid, tuleb tal veenduda nende teaduspõhisuses.
