2026. aastast hakkab kehtima kasumimaks ehk kaheprotsendiline julgeolekumaks füüsilise isiku tulule ja ettevõtete kasumile. „Terevisioonis“ käis uue maksu üle arutamas meie vandeadvokaat Verner Silm.
„Alates aastast 2000 on meie tulumaksusüsteem rohkem soodustanud raamatupidamises võimalikult ausalt oma tekkinud kasumi näitamist,“ rääkis Silm. See tuleneb sellest, et kasumit Eestis ei maksustata, maksustatakse vaid kasumit, mis ettevõttest välja võetakse. Seetõttu pole ettevõtjatel pigem olnud põhjust laveerimiseks.
Kasumimaks soosib kulutamist
Olukord on Silma sõnul aga muutumas seoses klassikalise tulumaksusüsteemi järk-järgult Eestisse toomisega. „Kas meil on võimalik hakata oma raamatupidamises väga põhimõttelisi muudatusi tegema? Pigem mitte. Kas me saame mingis osas teha vastavaid muudatusi, et raamatupidamises kasumiosa vähendada? Nüüd on nii, et iga ettevõtte raamatupidaja peab olema piisavalt loov, selleks, et seda oleks võimalik teha,“ ütles vandeadvokaat.
Tegelikult ei käi Silma sõnul jutt isegi niivõrd loovast raamatupidamisest, kuivõrd kulutuste planeerimisest. „Kui me oleme ette mõelnud seda, et sooviksime teha mõne investeeringu või kulutuse aasta jooksul, mida me võib-olla oleme edasi lükanud, siis 2025. aastal selle kulu ära tegemine, mis automaatselt sööb meie kasumi ära, on loomulikult võimalik,“ rääkis ta. Seega ei arva Silm, et ettevõtjad hakkavad raamatupidamises kasumit vähendama, vaid pigem tegema kulutusi enda jaoks, et mitte seda raha lõppkokkuvõttes riigile maksta.
Raha jõuab rohkem ringlusesse
Vandeadvokaadi arvates suhtub riik ettevõtjate kulutamisesse positiivselt. „Ma arvan, et ka Eesti riik, kaasa arvatud rahandusministeerium, võtab seda pigem plussina, et tegelikult suunatakse raha käibesse rohkem, ehk siis tegelikult ettevõtted tarbivad rohkem ja niimoodi jõuab raha ka rohkem ringlusesse.“
Kasumimaksu puhul pole täna kindel, kas selle määr 2% jääb lõplikuks: teadupärast peaks laia julgeolekumaksu kogumine lõppema 2028. aastal. „Kas see kaks protsenti jääb? Seda on tegelikult veel väga raske täna öelda,“ kommenteeris Silm.
Kontroll suureneb
Kuigi siseminister on öelnud, et üks protsent ettevõtjate poolt laekunud tulumaksu tähendab meile automaatselt sadat miljonit eurot, on Silm sellise prognoosi suhtes pigem skeptiline. „Esiteks sööb mingi osa kogutud kasumist ära maksuamet. Mitte sellepärast, et nad midagi valesti teeksid, vaid lihtsalt maksuamet peab olulisel määral suurendama enda kontrolli võimekust, selleks, et tegelikult sellest mingisugust tulu oleks.“
„Ma seda täna väga ei usu, et nad suudavad oma praeguse mehitatuse juures kontrollida kogu seda süsteemi, kogu seda sektorit. Pigem me jõuame ikka selle juurde, et neid inimesi on juurde vaja, olenemata sellest, et tegemist on tähtajalise maksutõusuga,“ rääkis Silm.
Silma sõnul tuleb auditi olukordasid meile ainult juurde. „Jah, ettevõtjad on ausad, keegi nimelt sinna petma ei lähe. Küll aga tuleb arvestada, et arvatavasti hakatakse neid ettevõtteid, keda ei ole kümne aasta jooksul kordagi kontrollitud, nüüd kontrollima.“
