Rohkelt kõneainet pakkunud vaenukõneseadus jõudis juunis riigikokku. Postimees kirjutas, et justiitsministeeriumi ja valitsuskoalitsiooni eesmärgiks on seaduse sügisel jõustumine.
Meie partner, vandeadvokaat Carri Ginter on näinud ohtralt vaeva, et töötada välja parim vaenukõneseaduse versioon. Ta rääkis, et veel eelmisel aastal ringelnud versioonid olid sõnavabadust liialt piiravad. Seetõttu otsustas ta koos Tartu Ülikooli karistusõiguse dotsent Anneli Sooga otsida Euroopa Liidu õigusest Eestile kõige vähem piiravamat teed.
Ginteri sõnul leidsid nad parima võimaliku lahenduse. “Meie versioon piirab kriminaalvastutust ainult nendele juhtudele, kus on tekkinud oht avalikule korrale (riigi julgeolek, massivägivald, terrorism jms). Nii on meil võimalik kaitse näiteks mošees radikaliseerunud noori terrorismile üleskutsuva imaami suhtes. Ülejäänuga on tänane seadus täiesti võimeline toime tulema ilma muudatusteta,” rääkis Ginter.
Praegune seaduseelnõu peaks Ginteri sõnul oma konservatiivsuses ka opositsioonile sobima.
Eelnõud on Postimehes avaldatud arvamusloos kiitnud ka meie jurist Maarika Maripuu, kes tõi selle rakendamisest elulise näite. “Tulevikus võiks karistatav olla olukord, kus venemeelsed kutsuvad üles Ukraina põgenike kodusid põletama, luues sellega olulise ohu ühiskonna turvalisusele. Lihtne solvang, mitteaktsepteeritava sõna kasutamine või labasus selliseid tagajärgi endaga üldjuhul kaasa ei too.”
Ka Maripuu mainis, et Eesti vaenukõne regulatsioon on üks Euroopa konservatiivsemaid, sest lubab karistada vaid kõige ekstreemsemate väljaütlemiste eest ja süüdi mõistmiseks peab olema tõendatud vägivallateo järgnemise võimalus või oluline oht ühiskonnale.
