Meie advokaat Vladislav Leiri kirjutas Delfi Ärilehes avaldatud arvamusloo justiitsministeeriumi plaanist kohustada internetiteenuse pakkujaid blokeerima ligipääsu piraatplatvormidele.
Justiitsministeerium saatis 2. jaanuaril laiali autoriõiguse seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse, milles soovitakse panna kohalikele internetiteenuse pakkujatele kohustus piirata Eesti territooriumil interneti kasutajate ligipääs autoriõiguseid rikkuvatele veebilehtedele.
Teisisõnu tekiks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil (TTJA) õigus kohustada internetiteenuse pakkujaid blokeerima piraatplatvormide ligipääsetavust Eestis.
Advokaadi ja intellektuaalse omandi valdkonna huvilisena tekkis mul küsimus – miks ei ole autoriõiguseid riivavat sisu pakkuvad platvormid siiani keelatud? Igasuguse audiovisuaalse meedia innuka tarbijana tekkis teine küsimus – ega tegemist ei ole eos läbikukkunud kavatsusega?
Justiitsministeeriumi seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse valguses võib vähemalt esmapilgul kujuneda problemaatiliseks olukord, kus kohustus piraatplatvormidele ligipääsu piiramiseks lasub internetiteenuse pakkujatel. Seda lausa selliselt, et kui ligipääsu ei piirata, siis võib TTJA teha internetiteenuse pakkujale ettekirjutuse ning selle täitmata jätmise korral määrata sunniraha.
Kindlasti suureneks selle tagajärjel TTJA otsustusõigus ning internetiteenuse pakkujate koormus. Seevastu on sellest lisakohustusest saadav kasu või hüve autoritele küsitav ja siiani määratlemata, eriti välismaa platvormide puhul, kus ei pruugi olla Eesti autoriõiguse seadusega kaitstavat meediat.
Päeva lõpuks ei teki autoriõiguse probleem sellest, et seadus ei kaitse autorit tema teose ebaseadusliku levitamise eest. Muret tekitab hoopis see, et autori õiguste kaitsmine internetis on praktikas keeruline, ajakulukas ning tihtipeale vähetulemuslik – seda tõdeb ka Justiitsministeeriumi väljatöötamiskavatsus. See on üks võimalik põhjus, miks Hollywood „lööb käega“ ning lõviosa suuri filme on vabalt kättesaadavad internetist.
Lõpetuseks, nagu tihtipeale paljude päevakajaliste probleemidega, tasub alati mõelda ka oma isiklikule panusele. Tänapäeval on Eestis palju võimalusi meedia mugavaks ja õiguspäraseks tarbimiseks. Ühe muusika ja ühe filmi voogedastusplatvormi tellimus maksab igakuiselt kokku umbes 16 eurot mis on sama palju kui üks kojuveoga õhtusöök. Hea albumi või sarja nautimine on siiski hindamatu ning autoriõiguste austamine on ekvivalentselt väärikas tegu!
