Koos Euroopa Liidu armastusega saabus Eesti õigusmaastikule ka antipaatne termin nimega FKO. Akronüümi taga peidab end finantskorrektsiooni otsus, mis järgneb sellele, kui välise rahastusega riigihanke korraldamisel, sealhulgas hankelepingu hilisemal täitmisel, on hankija midagi „valesti„ teinud. „Valesti“ tegemise võimalusi on sama loendamatu hulk nagu taevas tähti. Tagasinõude summad on tihti aga väga suured ja panused kõrged.

17. oktoobril toimunud ärihommikul keskendusid riigihankeeksperdid nii FKO ehk toetusõiguse nüanssidele kui ka vanale klassikale – mida ja kuidas riigihangetes targemini teha, et riigihankeprojektid oleksid edukad ja FKO-vabad.

Hankija ja pakkuja müstiline hoolsuskohustus

On mingi müstiline arusaam, et hankija peab olema hästi hoolas, aga kui kellegi käest küsida, mida selle all täpsemalt silmas peetakse, siis keegi ei tea.

Tegelikult peab hankija lisaks õigusnormide täitmisele iseseisvalt ära tundma, et „Ahaa, nüüd ma olen olukorras, kus seadus ei ütle mulle, mida ma tegema pean!“. Siis tuleb lähtuda üldpõhimõtetest, mille järgi peab hankija tagama siseturu toimimise.

Seda ei ole täna aga praktikas eriti mõtestatud. Pigem kehtib arusaam, et kui konkreetseid õigusnorme ees ei ole, siis rohkem kohustusi pole. See on aga paradigmaliselt ebaõige.

Hankija ja pakkuja hoolsuskohustust käsitles oma ettekandes lähemalt Soraineni riigihangete ja avaliku sektori projektide valdkonna juht Kadri Härginen, kellel valmis äsja sellel teemal ka doktoritöö.

Hankelepingu muutmine ja tagasinõuded

Riigikohus on hankelepingute muutmise kohta öelnud, et tegemist on väga keerulise asjaga. Viimasel ajal on advokaadibüroode jaoks hankelepingute muutmiste ja nendega kaasnevate tagasinõuetega tegelemine muutunud väga oluliseks teenistusallikaks.

Kui leitakse, et hankelepingut, kus on kasutatud Euroopa Liidu vahendeid, on õigusvastaselt muudetud, on üldjoontes rikkujal kohe soolas tagasinõue 25% hankelepingu „väärtusest“. See võib miljonitesse eurodesse ulatuvate projektide puhul tähendada üsna ulatuslikku auku hankija eelarves.

Mis on üldse hankelepingu muutmine? Millisel õiguslikul alusel saab hankelepingu täitmise tähtaega pikendada? Kuidas RHS § 123 lg 1 p 3 alusel teha täiendavaid oste? Neid teemasid käsitles Soraineni riigihankeekspert Mario Sõrm, kes tõi oma ettekandes näiteid ka konkreetsetest kaasustest.

Tagasinõuete „hinnakiri“ ja põhiseadus – kas Eesti õigus võimaldab tagasinõudeid maksma panna?

Riigikohus kontrollis, kas Vabariigi Valitsuse uus säte, mis ütleb, et finantskorrektsiooni määr on kindlasti kümme protsenti, on põhiseadusega kooskõlas. Kui varem võis see määr olla kas viis või kümme protsenti, siis uus säte karmistas reegleid.

Selgus, et see säte pole põhiseadusega kooskõlas ja kohaldada tuleb seda ühendmääruse redaktsiooni, mis kehtis sellel hetkel, kui see toetus saadi. Riigikohus põhjendas seda nii, et sellel hetkel, kui toetus saadakse, tekivad selle saajal õigused ja kohustused: õigus raha saada ja kohustus mitte reegleid rikkuda.

Tagasinõuete „hinnakirja“, põhiseaduspärasust ja teisi teemasid käsitles oma ettekandes Soraineni riigihankeekspert Gerli Helene Gritsenko.

Hankekool on Soraineni riigihanketiimi videoloengute seeria, milles jagame oma pikaajalisest kogemusest ammutatud teadmisi riigihankeõigusest. Loengutes selgitame nii riigihangete baasteooriat kui ka praktikas tekkinud keerukamaid õigusprobleeme. Videod sobivad vaatamiseks ja kuulamiseks igale riigihankehuvilisele – olgu selleks õpihimuline juuratudeng, vilunud hankespetsialist või riigihankerägastikus ekslev ettevõtja.