-
Deep Wind Offshore võitis Saare 2.1 ja Saare 2.2 mereala enampakkumised
Nõustasime Norra ettevõtet Deep Wind Offshore mereala Saare 2.1 ja Saare 2.2 enampakkumisel. Ainsana enampakkumisel osalenud Deep Wind Offshore ostis Saare 2.1 mereala alghinna eest, milleks oli 2,457 miljonit eurot ja Saare 2.2 samuti alghinna eest, milleks oli 1 327 500 eurot. Ettevõte taotluste alusel algatatakse nüüd hoonestusloa menetlused kokku 252,3 ruutkilomeetrisel alal. Hoonestusloa taotluse […]
-
Eesti taastuvenergeetika sektor buumib õigusselguse puudumise kiuste
Eesti riik on energeetika vallas seadnud pikaajaliselt positiivsed sihid tootmisvõimsuste kasvatamiseks, kuid välisinvestorite otsused võbelevad õigusruumi tõmbetuultes ja menetlused takerduvad ekspertide puuduse taha. Ettevõtja suurim vaenlane – õigusselguse puudumine „Energeetika on mastaabiefekti äri. Projektid on mahukad ja kulud suured – kümnetes ja sadades miljonites eurodes. Kaasata on vaja välisinvestoreid ja – pankasid. Miks nad peaksid […]
-
Paar kasulikku lugu maksudest ja projektide finantseerimisest
Soraineni energiavaldkonna töögrupp korraldas ärihommiku, kus lahati puhta energia projektide rahastamise teemasid. Arutati, millised on riigi plaanid taastuvenergia projektide toetamisel, mida arvestada Power Purchase Agreement tüüpi lepingute sõlmimisel, millised on erinevad võimalused finantseeringu kaasamiseks, samuti mida pangad tahavad projektide puhul näha. Maksude valdkonna juht Kaido Künnapas jagas paar lugu sellest, kuidas maksud võivad projektide finantseerimisel […]
-
Puhta energia projektide rahastamine – kuidas tagada vajalikud miljardid?
Taastuvenergia buumi elukaar on jõudmas faasi, kus uute elektrijaamade ja salvestuslahenduste planeerimis- ja loamenetlused on lõpusirgel ja antakse roheline tuli kopa maasse löömiseks. Ehitamiseks on vaja aga raha, väga palju raha, ning kindlust tuleviku tulude osas. Seetõttu keskendus ka Soraineni 2024. aasta energeetika ärihommik rahale ja tulukindlusele. Arutasime millised on riigi plaanid taastuvenergia projektide toetamisel, […]
-
(Äri)võimalused ja takistused tulevikumaavarade ja kriitiliste toormete kasutuselevõtmisel
Loodusressursid on meie rahvuslik rikkus, mille targalt kasutamine ja väärindamine aitab kaasa Eesti majanduse arengule. Tulevikumaavarade olemasolu kaardistamine, kasutuselevõtmise soodustamine ja väärindamine on seatud prioriteediks nii Euroopa Liidus kui Eestis. Kaalumisel on tulevikumaavarade kontsessioonimehhanismi loomine. Prioriteediks on ka ringmajanduse edendamine, sh võimekus muuta tööstuslikud jäätmed väärtuslikuks tooraineks. Ärihommikul arutati maavarade ja kriitiliste toorainete kasutuselevõtmise plaane […]