Sorainen
Palun proovi teisi filtreid
Veekogu kaldale ehitamine on riukalik. Isegi kui kehtiv planeering justkui lubab veekogu äärde ehitamist, tuleb olla äärmiselt hoolikas. Sellele juhivad tähelepanu meie ehitusõiguse eksperdid Anu Liinsoo ja Britta Retel Äripäeva ehitusuudiste portaalis avaldatud artiklis. Maaomanikud avastavad kohati alles ehitusloa menetluses, et planeeringut ei ole võimalik realiseerida. Kõige sagedamini on sellises olukorras äsja kinnisvara soetanud isikud, […]
Õhksoojuspump on kodudes üha enam levinud. Paljud inimesed aga ei tea, et valesti paigaldatud pumba eest võib elamu omanik saada trahvi. Meie advokaat Mirjam Vichmann andis sellel teemal Delfi Ärilehele kommentaari. Kehtiva ehitusseadustiku alusel kvalifitseerub õhksoojuspumba paigaldamine korterisse tehnosüsteemi paigaldamiseks, milleks on vaja esitada kohalikule omavalitsusele ehitusteatis ning ehitusprojekt. Pärast õhksoojuspumba paigaldamist tuleb kohalikule omavalitsusele […]
Nõustasime Energiasalve, Eesti esimese suuremahulise vesisalvesti arendajat, seoses Euroopa Liidu kestlike investeeringute hõlbustamise raamistikuga (nn EL-i taksonoomiamäärus). Oluline osa rohepöördest Energiasalve maa-alune Paldiskisse rajatav 500MW pump-hüdroakumulatsioonijaam (vesisalvesti) on lahendus, mis võimaldaks minna Eestil pea täies mahus üle sõltumatule taastuvenergiale ja tagaks tulevikus tarbijatele madalama elektrihinna. 12-tunnise nominaalse töötsükli jooksul annab Energiasalv võrku 6 miljonit kWh […]
Hiljutine ringkonnakohtu otsus annab lootust, et Eestis jõuab edaspidi mõni suurprojekt ka eduka lõpuni ja välisinvestorite huvi taastub, kirjutab meie partner, vandeadvokaat Paul Künnap Äripäevas. Eesti on olnud suurprojektide läbiviimisel saamatu. Riigi enda projektid ei püsi eelarves ja venivad. Samaaegselt on riik olnud edukas erainitsiatiivil algatatud projektide põhjalaskmisel. Meie potentsiaali rahvusvahelistes projektides, nagu Google’i andmepark […]
Fermi Energia nägemuses toodetakse Eestis esmakordselt elekter tuumajaamast 2031. aasta lõpus. Riik näeb, et see võiks pigem juhtuda kõige varem aastal 2035. Enne seda on vaja teha hulk uuringuid ning langetada riigi tasandil teadlik otsus, kas Eesti ütleb tuumaenergiale „jah“ või „ei“. Üks oluline etapp mis tahes suuprojekti õnnestumises on kohalike elanike kaasamine, kus seni […]
