Sorainen
Palun proovi teisi filtreid
„Taaskord sai arendajale saatuslikuks keskkonnamõjude puudulik hindamine. Sellega on üldskoor nüüd 2:0 keskkonnamõjude hindamise kasuks,“ kirjutasid meie vandeadvokaadid Kaspar Endrikson ja Britta Retel oma arvamusloos hiljutisest riigikohtu otsusest, millega tühistati Enefit Poweri uue õlitehase ehitusluba. Vandeadvokaatide arvates ei pruugi õlitehase kohtuotsusega lõpuni rahul olla ka kaebuse esitanud keskkonnaorganisatsioon, sest ehitustegevusele pandi küll pidurit, kuid kohus […]
Meie partner ja vandeadvokaat Allar Jõks pole sugugi nõus väitega, et meil on praegu tegemist põhiseadusliku kriisiga. „Põhiseaduslik kriis on sellise tähendusväljaga mõiste, mille kasutamisest peaks kergekäeliselt loobuma,“ ütles ta 11. oktoobril ERR-i saates „Otse uudistemajast“. Jõksi sõnul tähendab põhiseaduslik kriis seda, et riigis on olukord, mille lahendamiseks põhiseadus enam mingisugust käiku ei anna. „Hetkel […]
Kurioossest kohtuvaidlusest elatisraha üle, majandusanalüütiku optimistlikust tulevikunägemusest, Chat GPT-st hariduses ja vanemahüvitisega skeemitamisest rääkivaid lehelugusid kommenteerisid ETV „Terevisioonis“ meie vaidluste ennetamise ja lahendamise tiimi vandeadvokaadid Albert Linntam ja Triin Toom. „Kui on keeruline vaidlus, siis viis aastat on kahjuks pigem keskmine menetlusaeg. Kui kõik kohtuastmed läbi käia ja kui mõlemad pooled on vaidlushimulised, siis on […]
„Siim Kallasega ma olen seekord nõus. President on valinud poole. Aga ma ütleksin niimoodi, et ta on valinud poole, milleks kohustab teda põhiseadus. President on valinud põhiseaduse poole,“ kommenteeris meie partner ja vandeadvokaat Allar Jõks otsesaates „Otse Postimehest“ Siim Kallase Maalehele antud intervjuud. Öeldu näitlikustamiseks tõmbas Jõks pintsaku põuetaskust välja põhiseaduse taskuversiooni. Jõksi sõnul on […]
Meie partner ja vandeadvokaat Allar Jõks rõhutas ERR-i uudistele antud kommentaaris, et kliimaseaduse väljatöötamisel on oluline ka kohalikke olusid arvestada. „Kas kliimareform peaks Eestis toimuma ükskõik mis hinnaga või tuleks aluseks võtta seda, kui palju see on Eesti rahvuslike huvidega kooskõlas? Vastasel juhul võib juhtuda nii, et me oleme aastaks 2050 saavutanud kliimaneutraalsuse, aga pooltele […]
