Sorainen
Palun proovi teisi filtreid
Kokkuvõte Käesolev artikkel võtab vaatluse alla preventiivse ja repressiivse riikliku sekkumise eristamise praktilise külje. Esimesel juhul toimub sekkumine preventiivsetel kaalutustel ohtude tõrjumiseks (ohutõrjeõiguslik sekkumine) ning teisel juhul repressiivsetel kaalutlustel ehk karistamise eesmärgil (süüteomenetluslik sekkumine). Kuivõrd ohutõrjelist sekkumist reguleerib korrakaitseseadus (koos arvukate teiste seadustega) ning süüteomenetluslikku sekkumist kriminaalmenetluse seadustik ja väärteomenetluse seadustik, võib faktiliselt üks ja […]
Esindasime ehitusettevõtet Kaefer põhimõttelise tähtsusega vaidluses, kus Eesti kohtud selgitasid tõendamiskohustuse põhimõtteid juhtumites, mis puudutavad teenuste osutamise lepingu alusel esitatud tasustamisnõudeid. Kaefer oli sõlminud teenuste osutamise lepingu Isoestiga, mille kohaselt Isoest kohustus soojustama koostootmisjaama torustiku. Kuna Isoesti töös esines mitmeid vigu ja see jäi osaliselt tähtajaks lõpetamata, palkas meie klient uued koostööpartnerid ja keeldus Isoestile […]
Eestis paistab valitsevat arusaam, et hea seadus on see, mille tegelik kasusaaja on üks või teine riigiasutus, kirjutab endine justiitsministeeriumi õiguspoliitika valdkonna teenistuja Illimar Pärnamägi. Peaaegu kõik erakonnad on valimisprogrammides lubanud vähendada üleliigset seadusloomet ja halduskoormust. Siin väljendub kas lihtsameelne või silmakirjalik hoiak, sest valimiste järel sulavad need lubadused kui aprillikuine lumi. Olen kümmekonna aasta […]
Olen kümne aasta jooksul justiitsministeeriumis hea õiguspoliitika eest seistes näinud, kuidas seadusandja seab üldsõnalised riiklikud huvid nagu julgeolek, rahvatervis, avalik huvi, kultuur jms pikemalt mõtlemata kõrgemale täna reaalselt elavate inimeste põhiõigustest. Üheks taoliseks riiklikuks huviks on muinsuskaitse. On iseenesest mõistetav, et möödunud aegade saavutuste esteetilisi vilju peab saama nautida ka täna. Samas rajaneb tänaseni Eestis […]
In diesem Buch werden die Möglichkeiten und Grenzen der Rezeption des Wehrhaftigkeitsprinzips im Rechtsvergleich mit der Rechtsordnung der Republik Estland erörtert. Das Grundgesetz der Bundesrepublik Deutschland gilt in der Rechtsvergleichung als wichtige Referenz einer wehrhaften Rechtsordnung. Über den Autor Illimar Pärnamägi war 2008–2019 Bediensteter am Justizministerium der Republik Estland (Abteilung für Rechtspolitik, Geschäftsbereich für Öffentliches […]
